Kriisikomisjoni esimees Arto Saar andis komisjoni koosolekul ülevaate viiruse levikust Järva vallas. Päevi polnud siin ühtegi nakatunut, kuid eile lisandus üks nakatunu ehk viimase seitsme päeva nakatunute arv on üks (Türi ja Paide on endiselt nullis) ja vajab täpsustamist, millises valla piirkonnas, et ei tekiks uusi koldeid.
Vähemalt ühe doosiga on Järva vallas vaktsineeritud 44,7 % elanikest, Türi vallas 51,9% ja Paide linnas 48,71%. Eesmärk on sügiseks jõuda 70%-ni. Komisjoni sõnum oli, et inimesed end võimalikult kiiresti vaktsineeriksid ja teeksid oma elu lihtsamaks.
Inimesi paneb vakstineerima ka teadmine, et soov reisida ja üritustel osaleda seda nõuab. Alates 14. juunist on sisetingimustes korraldatavates tegevustes osaleda päevas kuni 3000 ning välitingimustes kuni 9000 inimest. Osalejad peavad tegema kuni 24 tundi enne ürituse algust antigeeni kiirtesti või kuni 72 tundi varem PCR-testi.
Tänasest lõppes ka maskikandmise kohustus, see puudutab nii poode, teenindusasutusi, haridust, kultuuri, sporti, kirikuid, meelelahutust jm. See asendus soovitusega kanda suletud rahvarohkes siseruumis maski.
Ka Järva vallas toimuvad nädalavahetusel rahvarohked üritused, 5. juunil Järva-Jaanis tänavafestival ja 6. juunil Järva-Jaani triatlon, kus korraldajad peavad vastutama ka ohutuse eest. Triatloni korraldajad lubasid võistluse pidada kahes jaos: ühed võistlejad stardivad hommikupoole ja teised peale lõunat.
Koolide lõpuaktustel tuleb jälgida, et rahvas ei koguneks, aknaid saaks avada ja ruume tuulutada.
Komisjon vaatas üle ka kriisikomisjoni selle aasta tööplaani.
I kvartalis tuli üle vaadata allasutuste kriisiplaanid ja omavalitsuse kriisikommunikatsioon. Arto Saare sõnul sai allasutustelt kriisiplaane küsitud ning enamus need ka esitasid. Aravete Hooldekeskuse plaan sai kõige rohkem tähelepanu kui riskigrupiga asutus.
II kvartalis tuleb teha koroonaperioodist kokkuvõte ja järeldused koos allasutuste juhtidega. Ka peaks koostöös Päästeametiga tegema kriisiõppuse ulatusliku elektrikatkestuse puhul Järva-Jaani piirkonna näitel – sellega pole jõudnud tegeleda seoses pandeemiaga.
Arnika Tegelmann tegi ettepaneku õppida teistelt ja sõita külla Jõgevale, kus hiljaaegu toimus ulatuslik elektrikatkestus, mis on ka meil kõige tõenäolisem kriisi oht.
Arto Saar võtab ühendust Jõgeva kriisikomisjoni esimehega.
Lähiajal on Saarel plaan kohtuda kõigi allasutuste juhtidega ja muu hulgas teha kokkuvõte ka koroonaperioodist.
Tiina Oraste sõnul on räägitud digiõppest ja sellega kaasnevatest probleemidest – kõik õpetajad pole digioskusi omandanud ja ei oska õppevahendeid ega tarkvara kasutada. Ka on kõigis haridusasutustes kurdetud vaimse väsimuse ja vaimse tervise üle – see on uus teema, millega asutuste juhid pole varem kokku puutunud.
Laste motivatsioonilaagriteks saavad koolid Harno-st raha küsida, kuid kasutavad seda vähe. Kuid üleüldine kurnatus, väsimus ja motivatsiooni puudumine pole ainult meie valla probleem.
Katre Mägi sõnul ootab riik omavalitsustelt, et nad annaksid psühhosotsiaalset kriisiabi ehk kui juhtub õnnetus, kuidas nõustada lapsi, vanemaid, kaaslasi. Ka see tuleks kriisikomisjonis üle vaadata. Paika tuleks panna ka juhtumite meediaplaanid, kes ja mida räägib. Peab mõtlema sidepidamise peale.
Mati Seire tundis muret laste pärast, kes õpilasmalevasse ei saanud.
Tiina Oraste teada on see piirkonniti erinev: mõnel pool tulevad rühmad täis ja rohkem soovijaid polegi, teistes on soovijaid rohkem. Meie võimekus pole rohkem rühmi teha, sest napib nii palgaraha kui ka laagrijuhte. Sel aastal pääses rühmadesse kokku 141 õpilast, keda ootab tööle üle paarikümne ettevõtte.
III kvartalis tuleb üle vaadata ja kaardistada omavalitsuse evakuatsioonipinnad. Aidata on lubanud naiskodukaitsjad.
IV kvartalis tuleb üle vaadata lepingud ja kokkulepped teenuste osutajatega.
Kriisikomisjon otsustas, et 14. juunil, kui toimub suurem avanemine, avatakse taas ka valla teeninduskeskused.
Järgmine, kriisi kokkuvõttev koosolek toimub peale jaanipäeva.
