Matka entusiastid läbisid Tammsaare matka topelt

Allikas: Uudised ja Teated

4. veebruaril kogunes üle 400 matkahuvilise Järva-Madise Wallamaja ette, et ühiselt liikuda pika traditsiooniga Tammsaare rahvamatkale. Valida oli kahe erineva raja vahet- kes tahtis pikemalt kõndida, läks mööda teid, kes aga soovis ennast proovile panna rabamaastikul, need läksid otseteed.

Veel enne kui kell lõi 11 ning sõnas juba kauaoodatud sõnapaar „ühine matkastart on avatud", oli võimalik Järva-Madisel koos Järva valla maskoti Hunduga võimelda kõik kondid soojaks Leopoldist tuntuks saanud võimlemise laulu saatel.  Hundu oli taaskord populaarne ning sai nii mõnegi osalejaga ühisele pildile.

Lisaks sai Wallamajast osta teele kaasa või siis kodude varasalve erinevaid hoidiseid, kindaid, mütse, kaisuloomi kui ka vastlakukleid, vahvleid ja suitsukala.

Esmakordselt jagati välja ka Järva valla templimängu kaarte, et liikumisaastal veel rohkem ja aktiivselt liikuda saaks. Templimängus osalemiseks tuleb käia viiel rahvaspordi üritusel ning koguda templeid. Kes on vähemalt viis korda jõudnud üritustele, need osalevad loosimängus. Järgmine võistlus, kus templeid jagatakse, on Pitka matk.

Tammsaare rahvamatk on üks osa Eesti Kirjanduse Pidunädalast. Kuna matka alustati Järva-Madise Wallamaja eest, siis asetas Järva abivallavanem Tiina Oraste mälestuskorvi ka A.H. Tammsaare monumendile.

Matkale oldi tuldud nii peredega, klassikaaslaste kui ka sõpruskondadega. Kaasa tegi ka palju noorkotkaid, kodutütreid kui ka kaitseliitlasi. Nii mitmegi osaleja sõnutsi tegi seekordse matka heaks kogemuseks just ilm, sest maas oli lumekirme, kuid oli piisavalt külm, et ligikaudu 5,2 kilomeetrit kestnud matk hea enesetunde ja rõõmukilgetega läbida.

Vastavalt sammu pikkusele ja kiirusele, läbiti matk ühe kui kahe tunniga. Rabas tekkis ka vahepeal ummikuid, sest üksteisest mööda minek oli paras väljakutse. Kõnnisamme tegid ka perede käpalised, keda seekord oli tohutult palju. Kaasa oli võetud nii suuri kui ka väikseid koeri, jopedes, kampsunites kui ka lihtsalt paksu karvkattega.Kõige väiksemaid tuli kanda ka kohati süles, üks laps läbis teekonna näiteks vanaisa kukil, küsides, kas vanaisa ikka jaksab teda kanda. Üks pere oli tulnud matkale käruga, millega matkaraja läbimine oli päris väljakutse, sest sõita tuli laudteel, mis oli väiksem kui vanker.

Viimaseks pingutuseks oli kirjaniku sünnikoju Tammsaare-Põhja tallu minemine, sest tee viis üle põllu mäest üles. Siiski oli mitmel jõudu üle, et mäest joosti lustlikult üles matkasuppi sööma. Kui kontidesse oli veidi sooja supiga saadud, läksid spordientusiastid liikumisaastale kohaselt tagasi ka mööda matkarada. Veidi väsinumad läksid tagasi bussiga või veoautokastis.

Osalejate sõnutsi on Tammsaare matk hea nädalavahetuse tegevus, mis on nii mitmelegi saanud traditsiooniks. Kui varasemalt on pidanud lumes sumpama, et kohale jõuda, siis seekord oli proovikiviks ainult natukene jäine laudtee, kuid miski ei olnud ületamatu ning matk andis hea enesetunde ning ka matkasamme.