Riigikogu rahanduskomisjoni tänasel istungil käsitletakse valitsuse kavandatud majandusmeetmete paketti, millega soovitakse leevendada kriisi ja tagada majanduse toimimine, et see viia taas kasvule.

Valitsus on koroonaviiruse mõjude leevendamiseks mõeldud majandusmeetmete paketi suuruseks kavandanud kaks miljardit eurot, mis on ligi seitse protsenti sisemajanduse koguproduktist.

„Peame läbimõeldult kasutama riigireservis olevaid vahendeid, võtma vajadusel laenu ja emiteerima riigi võlakirju," ütles rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk.

Kokk märkis, et tähtis on tagada Kredexi ja Maaelu Edendamise SA pakutavate meetmete kaudu vahendeid ettevõtete pankrottide vältimiseks ja töötajatele sissetuleku tagamiseks. Samuti juba väljastatud pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks, käibelaenude andmiseks ja investeerimislaenudeks. Töötukassal kanda on tähtis ülesanne, et tagada ettevõtluse seismise kaudu tekkinud tööjõu majandusliku toetamise probleemid, luua selleks süsteem ja leida vahendid. Koka sõnul on vaja kiiresti tuua selgus meetmete rakendamise tingimuste ja vahendite taotlemise korra kohta.

„Kaks miljardit täna on suur summa ja seepärast tuleb väga selgelt vaadata, millist sektorit ja millise perioodi jooksul tuleb aidata," märkis Kokk. Ta selgitas, et riigil pole kohustust kõik kaks miljardit välja maksta, mistõttu tuleb pidevalt esimese ringi abiraha jagamist pingsalt jälgida. „Kindlasti ei tohi tekkida olukorda, kus me jagame ilma analüüsita raha, vaid iga asja puhul individuaalselt üle vaadata, kas raha eraldamine on otstarbekas," toonitas Kokk.

Koka sõnul peavad valitsuse majandusabi meetmed läbima järgmisel kuul lisaeelarve eelnõu kaudu menetluse Riigikogus, et tagada abipakti vahendite läbimõeldud jagamine. Komisjon kavatseb lisaeelarve arutellu kaasata huvigruppide esindajad.

Rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd märkis, et kavandatud abimeetmete esimene pakett on ajutise iseloomuga, et keerulised ajad üle elada ja pehmendada suuremaid kahjusid ning tagada likviidsus. Ta tõdes, et seda paketti tuleb hakata tõenäoliselt mõne kuu möödudes kohe pikendama.

„Peame läbi mõtlema pikemaajalise põhipaketi sisu, et kavandatud meetmete sisu oleks mõjus ja tulemuslik," ütles Sõerd. Ta märkis, et suurema kindluse annaks riigile pikaajaline laen, mis oleks soodsamate tingimustega ja mille tagasimakseid saaks hajutada.

Lisainfo:

Aivar Kokk, 503 0954

Aivar Sõerd, 506 2676

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,

631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Kas teadsid, et Järva valla eelarvet on võimalik jälgida reaalajas?