Järva vallavolikogu haridus- ja noorsootöö komisjoni juurde moodustatud töörühm tegi ettepaneku reorganiseerida 1. septembrist 2023 Aravete keskkool ja JärvaJaani gümnaasium põhikoolideks ning seoses sellega lõpetada 1. septembrist 2020. aastal nende koolide gümnaasiumiastme päevaõppesse uute õpilaste vastuvõtt ning jätkata gümnaasiumihariduse andmist Koeru keskkoolis.
Teine ettepanek oli reorganiseerida Ambla-Aravete kool ja Albu põhikool 6-klassilisteks koolideks juhul, kui III kooliaste (7.–9. klass) ühes klassis on vähem kui kümme õpilast ja/või III kooliastmes kokku on vähem kui 30 õpilast ning koondada nimetatud põhiharidust andvate koolide III kooliaste loodava Aravete põhikooli juurde.
Veel pani töörühm ette suunata Peetri kooli õpilased lähimatesse õppeasutustesse, et võimaldada hariduslike erivajadustega lastele individuaalne õpe Kareda teeninduskeskuses praegu Peetri kooli jaoks kohandatud ruumides. Ka tegi töörühm ettepaneku laiendada Koeru Muusikakooli õppekohtadena teistesse Järva valla piirkondadesse.
Töörühm soovitas ka koostöös Järvamaa Ühistranspordikeskusega välja töötada logistiliselt loogiline ühistranspordisüsteem, et õpilaste kodust kooli ja koolist koju liikumine hästi toimiks. Töörühma juht, volikogu haridus- ja noorsootöökomisjoni esimees Kalju Kertsmik selgitas, et toimus kolm koosolekut. Töörühmas oli 17 inimest, kes said ülesandeks teema kogukondades läbi arutada ja töörühma kolmandal koosolekul ettepankuid teha.
„Mida aktiivsem oli töörühma liige, seda paremat tagasisidet kohtadelt saime," ütles Kertsmik. Arutelud olid elavad. Ta ei pea ettepanekuid radikaalseteks. Töörühm võttis ettepanekuid tehes aluseks õpilaste arvu, uuringud, mis näitavad elanike liikumist, rahvastikuprognoosi ja ka eelarve. „Põhikoolide arvelt rahastatakse praegu ka meie kolme gümnaasiumi tegevust, raha võiks aga rohkem jääda põhikoolidele," ütles Kertsmik. „Eesmärk võiks olla tugevdada põhikoole."
Ettepanekutes on kirjas ka, et Peetri kool peaks sellisel kujul tegevuse lõpetama ja sellesse hoonesse võiks tulla kool hariduslike erivajadustega lastele. „Haridus- ja noorsootöökomisjon analüüsis Peetri kooli õpilaste arvu ja õpetajate koosseisu ning leidis, et see pole päris otstarbekas. Kuna ruumid on olemas, miks mitte neid siis hariduslike erivajadustega laste õppeks kasutada," ütles Kertsmik ja lisas, et Päinurmes asuv Nurme kool on riigikool, kuid mõistlik oleks ka Järva vallal sellist kooli omada.
Kolmas ettepanek puudutas põhikooli kolmandat astet. „Aastaks 2023 on komisjoni arvates selliseid koole, kus kolmandasse põhikooliastmesse jääb liiga vähe ehk alla 30 õpilase, kolm: Ambla, Albu ja Peetri. Kuid ettepanek oli ka igal aastal need otsused üle vaadata – põhikooli nimetuse jätaksime alles ja kui on näha, et õpilaste arv piirkonnas kasvab, saab kolmanda astme taas avada. Oleme paindlikud," selgitas Kertsmik. Ta lisas, et täna tehtud otsused mõjutavad meie elu kolme-nelja aasta pärast.
„Selliseid otsuseid ei saa vastu võtta üleöö. Ma väga loodan, et töörühma ettepanekuid arutavad koolide hoolekogud," ütles Kertsmik. Töörühma arutelus eksperdina osalenud, aastakümneid õpetaja, koolijuhi ning haridusministeeriumis asekantsleri ja riigigümnaasiumide juhina töötanud Kalle Küttis ütles, et kogu maailmas on suund – mida kõrgemasse kooliastmesse jõutakse, seda loomulikumaks peetakse, et kool asub kaugemal.
„Koolivõrgul on oma reeglid. On ju üsna tavaline, et igas linnas pole ülikooli või kutsekooli. Algkool aga olgu kasvõi igas külas," ütles Küttis. „Ja kui arvatakse, et pärast kümne õpilasega gümnaasiumi sulgemist jooksevad sellest paigast inimesed laiali, siis see ärajooksmine on juba ammu toimunud ja sel on hoopis teised põhjused." Küttise sõnul pole lisaks heale haridusele vähem tähtis ka sotsialiseerumine.
„Väikeses koolis antav haridus pole halvem kui suures koolis. Kuid vanemas koolieas, põhikooli kolmandas astmes ja gümnaasiumis, kujuneb välja lapse emotsionaalne pool, mina-sina, mina-meie pilt. Kuidas saab see kujuneda, kui meid ongi klassis vaid neli-viis? Mina küll ei tahaks oma last sinna kooli saata. On vaja kaaslasi, kellega suhelda," tunnistas Küttis. Ka ei jaksa liiga väike kool pidada erialaspetsialiste. Talle jäi ka arusaamatuks, et kui gümnaasiumis on 30 õpilast ja valikkursusi on 14, kellele neid siis pakutakse.
Töörühma liige, Ambla-Aravete kooli direktor Madli Põder ütles, et arutas seda teemat ka kooli hoolekoguga. „Hoolekogu oli sama meelt, et mitte avada põhikoolis III kooliastet alates 2023. aastast juhul, kui lapsi pole. Ehk kõik sõltub laste arvust," ütles Põder.
Töörühma liige, üle 40 aasta koolis töötanud Silva Kärner tõdes, et suurt pilti vaadates oli ta suuresti seda meelt, et Järva valda ei peaks jääma ühtegi gümnaasiumi. „Praegune süsteem panustab üsna palju riigikoolidele. Kui me tahame, et Järvamaal oleks üks korralik riigigümnaasium, siis on sinna ka lapsi vaja," ütles ta. „Kui me räägime õpetamise kvaliteedist ja tulemustest, mis riigieksamitel saadi, siis need sõltuvad suuresti igast lapsest endast. Me ei saa selle põhjal teha otsuseid, et üks kool on parem kui teine, neid selle põhjal pingeritta seada. Olen olnud 15 aastat Järva-Jaani koolis õppealajuhataja ja näinud, kuidas riigieksami tulemusi kajastatakse – need pannakse ühte patta kaugõppeosakonna riigieksami tulemusega, mis ongi madalamad, sest seal on eesmärk, et noor saaks üldse gümnaasiumi lõpetatud. Ja see tõmbab JärvaJaani gümnaasiumi keskmise tulemuse alla ehk statistika on statistika. Elva gümnaasiumiga on sama lugu. Päevakooli õpilaste arvestuses on Järva-Jaanil teistega sarnased tulemused ja õpetamise kvaliteet teiste koolidega samal tasemel." Kärner rõhutas, et ta oli seda meelt, et meie väikesed gümnaasiumid tuleks sulgeda.
„Kui ma nüüd novembri lõpus lugesin Õpetajate Lehest haridusministeeriumi mõttest muuta keskharidus kohustuslikuks, siis see pani mind gümnaasiumide sulgemise otsuses tublisti kahtlema. 1974. aastal tehti keskharidus juba korra kohustuslikuks ja ka Järva-Jaani kutsekool muutus kutsekeskkooliks ehk kõik poisid hoolimata oma võimekusest pidid saama keskhariduse. Nüüd räägitakse taas kohustusliku keskhariduse vajadusest. Kui see peaks nii minema, siis on väga kahju, kui me nüüd teeme selle suure otsuse ja võibolla ongi vaja gümnaasiumihariduse andmise võimalust siin põhjapiirkonnas säilitada." Iseasi on õpilaste arv klassis. „Kümmekond võiks ikka olla. Järva-Jaanis on juhtunud ka nii, et kümnendasse klassi asus õppima 12 õpilast, aga erinevatel põhjustel lõpetas neist kooli ainult neli," rääkis Kärner. Suur probleem on ühistransport, et lapsed jõuaksid õigeks ajaks kooli. „Näiteks praegu jõuab buss Järva-Jaanist Paidesse kell 8. 45, tunnid algavad aga kell 8, õpilased on kas ühiselamus või vanemad sõidutavad nad kooli. Koeruga puudub meil igapäevane bussiühendus üldse. Hoopis parem ühendus on Tamsaluga, kus on ka gümnaasium." Peetri koolist võiks saada mitte Nurme kooli sarnane, vaid individuaalõppekeskus, sest Kärneri sõnul on palju neid lapsi, kes vajavad individuaalset lähenemist. „Eks Koerus ja teisteski koolides ole neid lapsi, kes vajavad eri tuge. Need on riikliku õppekava järgi õppivad lapsed, kel on aktiivsus- ja tähelepanuhäired, kes saavadki õppida ainult väikeses kollektiivis või on üks-ühele õppel."
Järva valla haridusvõrgu ümberkorraldamise töörühma ettepanekud jõuavad vallavolikogu istungile detsembris.
Arutelusid hariduse teemadel on väga vaja
Järva abivallavanem Tiina Oraste tunnustas haridus- ja noorsootöökomisjoni töörühma moodustamise eest.
„Haridusvõrgu ümberkujundamisest räägitakse kuluaarides juba pikka aega. Elanikel on erinevad arusaamad, kuidas haridusvõrk peaks kujunema, ja igaühel on oma ettepanekuteks ja arvamusteks ka õigus. See, et nüüd alustati avalikku arutelu, on ainult hea. Nüüd peavad lisanduma ka komisjoni töörühma põhjendused, miks nad just sellised ettepanekud tegid. Kogukondadel peab olema võimalus kaasa rääkida, aga need peavad olema mõtestatud arutelud, mitte nii, et muutusi pole vaja ja ei saa teha – neid on vaja teha," tõdes Oraste.
Tema sõnul on lasteaedade võrk optimaalne (Järva vallas on kolm põhilasteaeda ja teised liidetud koolidega) ja seda muutma ei pea. Ka peaks vähemalt esimene kooliaste olema kättesaadav kohapeal. Oraste tunneb aga muret hariduse kvaliteedi pärast. „Valla eesmärk on anda tugevat põhiharidust – peame sellele keskenduma ja hästi läbi mõtlema, kuidas seda anda," ütles ta.
Ta tõi näite kolmandast kooliastmest, kus lisanduvad väga spetsiifi lised õppeained, nagu keemia ja füüsika. „Me ei saa neid aineid anda ülejala. Me peame kindlustama, et lastel oleks vastava eriala õpetaja. Kuid nende ainete õpetajaid napib ja tunnikoormused on väikesed. Kas me oleme võimelised andma neid tunde koolis, kus klassis on alla kümne õpilase ja selle eriala õpetajat pole, kuid kõrval asub sama väike kool, kus on aineõpetaja olemas?"
Oraste pakkus kaalumiseks võimalust sellisel juhul klassid kokku viia ja tunde ühiselt anda. „Või me lõpetame mõnes põhikoolis kolmanda kooliastme õpetamise. Kooli nimeks jääks siiski põhikool ja kui laste sündimus suureneb, saame selle astme seal taasavada," selgitas Oraste. Ta pani südamele, et aruteludes tuleb mõelda eelkõige lastele ja hariduse kvaliteedile, ning rõhutas, et arutelud sel teemal on head.
„Pole nii, et pelgalt volikogu otsustab asja ühel hetkel ära ja see tuleb üllatusena. Kiiret pole, aga otsused tuleb ühel hetkel teha." Eraldi teema on gümnaasiumihariduse andmine. „Kui eelmisel aastal käisid täpselt pooled meie noored Järva valla gümnaasiumides (neid on meil kolm) ja teised väljaspool, siis selle õppeaasta andmed näitavad, et meie oma gümnaasiumides käib 90 (neist 44 Koeru keskkoolis) ja väljaspool 96 meie noort ehk juba käib väljaspoole Järva valda kooli rohkem noori, enamasti Paidesse, Türi ühisgümnaasiumi kaks, Otepääle kolm, Noarootsi gümnaasiumi kaks ja Nõo reaalgümnaasiumi kaks õpilast, mujale vähem," ütles Oraste ja lisas, et see pole halb. Töörühm pakkus välja võimaldada hariduslike erivajadustega lastele individuaalne õpe Kareda teeninduskeskuses praegu Peetri kooli jaoks kohandatud ruumides, kuid selle järele puudub Oraste sõnul Järva vallas praegu vajadus.
„Kaasav haridus tähendab, et me arvestame kõigi, ka erivajadusega lastega üldhariduskoolis. Koolid peavad vastu võtma lapsi nii koduõppele, üks-ühele õppele kui ka väikeklassi, olenevalt erivajadusest. Probleem võib tulla näiteks suures Koeru koolis, kus on palju õpilasi ja möllu kasvõi vahetunnis rohkem. Erivajadusega lapsed tahavad aga rahulikku õpikeskkonda, mida väikesed koolid võimaldavad. Et meil töötab ka juba Nurme kool, siis meil vajadust uue kooli järele pole, " tõdes Oraste. „Kui nüüd tõesti mõni Koeru või Järva-Jaani õpilane vajab rahulikumat kooli, on tal võimalus minna Peetrisse."