Auhind Järva valla Aasta tegu antakse igal aastal üksikisikule, isikute grupile, asutusele, ettevõttele või organisatsioonile, kes on teinud teo, mis on vallale oluline ning mõjutanud positiivselt valla elanikke, nende väärtusi, olnud kõigile vallaelanikele eeskujuks või toonud Järva vallale tuntust.
Järva valla Aasta tegu 2020 auhinnale esitati 22 taotlust, 14 erinevat ettepanekut. Hääletamisele minevad ettepanekud on alljärgnevad:
- Ahula Pansionaadi rajamine
- Ahula poe taasavamine Tanksemäe Safferi poolt
- Aravete bussijaama hunt
- Imavere kohvikutepäev 2020
- Imavere põhikooli renoveerimistööd
- Jõuluvana Preedik
- Järva - Jaani Rattaralli 2020
- Kairi Jalakase poolt ellu kutsutud eelkooliealiste laste ujumiskursus
- Kalju Lepiku 100. sünniaastapäeva tähistamine Koerus
- Kurjailma festival Järva vallas
- Käsukonna Kogukonna MTÜ loomine
- Päkapikkude kõnd-jooks Imaveres 2020
- Raamatu „Karinu 500" väljaandmine Vello Kallandi poolt
- Söögikoha Jaani Tare loomine Järva-Jaani
Kes saab hääletada?
- Rahvahääletusel saab osaleda Järva valla elanik.
- Iga rahvahääletusel osalev isik saab hääletada endale ühe meelepärase ettepaneku poolt.
Kuidas ja millal saab hääletada?
Hääletamine algab 18.01.2021 ja lõpeb 07.02.2021.
Hääletamisel identifitseeritakse isik.
Järva valla Aasta tegu 2020 kandidaatide tutvustus
1. Ahula Pansionaadi rajamine
Kohalikku arengut toetav tegu on 2020. aasta sügisel Ahula külla pansionaadi rajamine, kus pakutakse 23 kliendile üldhooldusteenust. Ettevõtte loomine edendab läbi töökohtade loomise piirkondlikku majandust. Kaasaegne hoolekandeasutus on loodud tühjalt seisnud koolihoonesse, mis on keskkonnasõbralik tänu maaküttele. Korruste vahel on võimalik liikuda liftiga ja 2021. aastal valmib ka liikumisraskustega klientidele sobilik õueala.
Ahula pansionaadi avamine on vaid jäämäe tipp. Selleks, et see nähtavaks ja kättesaadavaks on saanud, on pansionaadi juht Marika Tuherm teinud aastatepikkust tööd, otsinud erinevaid võimalusi nii maa alt kui pealt, toonud kokku inimesi, pakkunud välja kõikvõimalikke lahendusi ja panustanud tohutult isiklikku aega. Tema pikaajaline töö ja kogemus eakate inimestega on aidanud kujundada pansionaati klientide soovidele vastavaks. Mõeldud on kasutajamugavusele, hubasusele ning sellele, et inimestel oleks seal hea ja kodune olla.
Marika Tuherm ütles pansionaadi avamisel 1. oktoobril, teda ei köida niivõrd selle kodu klanitud välimus, vaid selle hingus – lihtne, kodune ja hooliv. „Oma hoolekandeasutuses ei saa ma elule juurde anda tunde ega minuteid, küll aga loodan, et inimene tunneb end siin nii hästi, et suudab selles tunnis või minutis rohkem elada."
2. Ahula poe taasavamine Tanksemäe Safferi poolt
Enne jõule avati Ahulas üle pikkade aastate taas pood, mis teeb kohalike inimeste elu lihtsamaks. „Ahula poe avamine on pikaajaline protsess, mille tingis kogukonna soov. Veel viis aastat tagasi kinnitasin nii mõnelegi küsijale, et ei pea vajalikuks Ahulas poodi avada, kuna Aravete asub väga lähedal. Nüüd tuginen varasemale kogemusele, et seni, kuni on tarbijad, kestab ka teenus. Kui inimesed külastavad kaugemal asuvaid poode lootuses leida suuri soodustusi, sureb kohalik pood välja. Tänane kogemus on näidanud, et inimesed siiski valivad kohaliku poe, kus on normaalne hindlus. Ahula pood on täpselt nii kaua lahti, kuni inimesed poodi külastavad," ütles OÜ Tanksemäe Saffer juht Marek Balder.
Ahula pood asub ligi saja ruutmeetrisel pinnal ja on firma kolmest poest (Ahula, Kaalepi ja Albu) hetkel suurim. Ahula poes saab tööd kaks inimest.
Poe avamine on Ahula ja ka ümbruskonna küladele väga suure tähendusega ja väärib kindlasti ära märkimist kui aasta tegu.
3. Aravete bussijaama hunt
Kristell Teenused OÜ on alati toetamas kogukonda oma teenuste ja oskustega Ambla-Albu piirkonnas. 2020. aastal sai Kristell OÜ koostöös noorkunstnik Kertu Priimaga hakkama kogukonna jaoks imelise teoga – Aravate bussijaam sai omanäolise kujunduse, kus pikutab humoorika välimusega hunt. Pilt on valminud hoole ja armastusega ning on rõõmuks paljudele möödujatele ja bussi ootavatele inimestele.
4. Imavere kohvikutepäev 2020
Kohvikutepäev on mõne aastaga laienenud Imavere keskusest välja, tuues kaardile ka Pilistvere, Tammeküla, Jalametsa ja Hermanni. Siin pakutakse kohalikku toitu kõige paremas võtmes nii kohalikult kohalikule kui ka külalisele kaugemalt.
Kohvikutepäev on toonud küpsetiste valmistamise au sisse – paljud naised on end täiendanud erinevatel kursustel, et pakkuda järgmisel aastal juba uut taset ja värskeid maitseid.
Õhtuid on täitnud hinnatud Eesti meelelahutajad, kelle kohale kutsumine on olnud suuresti kohalike inimeste panus – raha selleks on saadud nii piletimüügist kui ka ettevõtjate ja kunagise imaverelaste annetustest, ka Järva vald on olnud suureks abiks ja toeks. Aastal 2020 andis oma suure panuse Järvamaa Arenduskeskus koos Tikupoisi restoraniga. Hindame väga koostööd, mis on saanud alguse just kohvikutepäevast.
Piirkonna inimesed hindavad kohvikutepäeva kui kohalikku märki väga kõrgelt. Kogemus näitab, et selleks päevaks tulevad ka juba kaugemale kolinud inimesed kodukanti ja see ühendab inimesi ja annab põhjuse taas suhelda. Toidupidu on andnud meie inimestele nii palju head, uut ja maitsvat ka. Loodame, et sellest saab tava.
5. Imavere põhikooli renoveerimistööd
2020. aasta novembris peeti vastvalminud Imavere põhikooli renoveerimistööde I etapi avamispidu. See on Järva vallale oluline tegu – kool on olnud ehitustööde ootuses pikka aega ning nii vilistlased kui praegused õpilased ja õpetajad on tulemuse üle väga rõõmsad.
Kogu koolipere tegi sügisesse kooliaega veninud remondi ajal mööndusi, leppides nii kitsamate olude kui ka tolmu ja lärmiga, sest kõik teadsid, et remondi tulemusena valmivad ruumid võimaldavad paremaid ja kaasaegsemaid õpilahendusi.
2018. aastal algasid projekteerimistööd koolihoone uuendamiseks ning samal sügisel toetas erakond Isamaa Imavere põhikooli ehitustöid 150 000 euroga. I korrusel valmisid 2020. aasta sügisel multifunktsionaalne innovatsiooniklass, loodusklass, kaasaegne laboriklass ja looduainete õpetaja kabinet. Ootame põnevusega moodsat ja kerget, hõlpsalt õpilaste vajadustele kohandatavat mööblit. Labori ja õpetaja kabineti mööbel valmivad tellimustööna. Lisaks I korrusele uuendati I ja II korruse küttesüsteem, ehitati välja ventilatsioonisüsteem ning soojustati maja katus. Renoveerimistööd läksid maksma 308 000 eurot. Ehituse projekteeris Paide EKE Projekt OÜ, ruumid tegi valmis AS Eviko.
Kooli renoveerimisprojekti on algusest peale kaasatud kogu kooliperet, kellelt on küsitud nii arvamusi ja ettepanekuid kui abikäsi. Uuenenud koolihoone sisekujunduse kavandamisel ja teostamisel olid kaasatud vilistlased Maris Kaik ja Liis Lohur.
6. Jõuluvana Preedik
Järva valla esimese aasta teo laureaat Preedik tegutses taas. „Läks ikka väga hästi," tunnistas 2020. aasta detsembris taas kolmeks päevaks jõuluvana Preedikuks kehastunud Priit Seire. „Projekt kasvas sel aastal eelmsega võrreldes pea poole suuremaks. Üllatas, et kõik realiseerus ja me jõudsime selle läbi viia. Muidugi tänu abilistele. Kokku ostsime üle 600 paki komme."
Jõuluvana tunnistas, et oli 23. detsembri õhtuks täitsa suss – päev otsa maskiga olla andis tunda. „24. detsembril alustasime kell 11 ja lõpetasime kella 18 paiku, sõitsime läbi kuus peret," rääkis Seire heategevusprojektist „25. detsembril käisime veel Keilas ja viisime kingituse sellele poisile, kelle ema Järva-Jaani gaasiplahvatuses viga sai."
Lisaks lastele jagus piparkoogitainast ja keekse ka vanematele ning head ninaesist neljajalgsetele sõpradele.
Jõuluvana Preediku heateo projekti eestvedaja Priit Seire on pingutanud selle nimel, et luua Järva Valla kogukonnale ja lastele tõelist jõulutunnet, ja seda juba aastast 2015. Selle teo tähtsust näitab ka see, kui palju on aastatega tulnud juurde inimesi, kes tahavad seda kõike toetada ja anda ka oma panus läbi jõuluvana Preediku. Pole midagi paremat, kui valmistada rõõmu inimestele, kes seda endale igapäevaselt lubada ei saa. Jõuluvana Preedik oli tõeline jõuluime!
7. Järva-Jaani Rattaralli 2020
Järva-Jaanis toimus 30. augustil rattaralli, seda juba seitsmendat korda. Võistlusele saabus 166 osalejat. Külavõistlusest on saanud vabariiklik võistlus! Kohal olid vabariigi tunnustatud JL kohtunikud ja rahvusvahelise taustaga võistlejad. Kui tavaliselt võisteldi 35-kilomeetri pikkusel distantsil, siis esimest korda oli kavas kaks ringi ehk 70 kilomeetrit. Esikolmik pikal maal oli Gert Kivistik, Oskar Nisu ja Erki Laanemäe. Eesti meistrivõistlustel olid nende kohad 3., 7. ja 5. Soliidne seltskond! Igal aastal tõuseb osalejate arv, auhinnad on soliidsed ning liikluskorraldus koos turvajate ja kiirabiga organiseeritud.
„Kas tõesti esitati aaste teo konkursile Järva-Jaani rattaralli?" imestas rattaralli korraldaja Teet Kallakmaa ja selgitas, miks seda korraldama hakati. „30–40 aastat tagasi oli Järva-Jaani rattakants, siit olid pärit kaks Eesti toonast tippratturit Raul Oja ja Väino Treksler, siin korraldati võistlusi. Kui asutasime Järva-Jaani ratta- ja Suusaklubi, mõtlesime, et kui juba klubi on, võiksime ka võistlusi korraldada," rääkis Kallakmaa. „Seitsmendal Järva-Jaani Rattarallil osales üllatavalt tugev koosseis. Eesti TOP 20 oli kohal ja ega me plaanigi võistlust suuremaks ajada – trass on sama ja midagi juurde teha ei anna. Rattamaratonile teen see-eest igal aastal lõike juurde."
Üks mure on ka – abilisi võiks rohkem olla, nii 20, eriti võistluspäeval. Ja toetajaid ka. „Ja just Järva valla ettevõtete seast. Seni on meil olnud oma vallast kolm sponsorit, põhitoetaja on mu oma firma," tunnistas Kallakmaa.
Seitsmes rattaralli sai rattaspordihuviliste seas ka kurikuulsaks – distantsil toimus kukkumine, kus osalesid kõik peagrupi mehed. „Ainult esimesed pääsesid. Kukkumised käivad asja juurde. Tee polnud ei libe ega kurviline, lihtsalt üks sõitja eksis. Aga teine sõitja, Jevgeni Kolesnikov filmis kukkumist ja nüüd on seda vaadatud juba 775 korda (Järva Jaani MNT võistlused 70km distants, kukkumine)," rääkis Kallakmaa, kes plaanib 27. juunil korraldada rattavõistluse, mille sarnast pole Eestis varem tehtud.
8. Kairi Jalakase poolt ellu kutsutud eelkooliealiste laste ujumiskursus
Lapsevanemate algatusel kutsuti läinud aasta septembris ellu eelkooliealiste laste ujumiskursus, mida toetab rahaliselt ka Järva vald. Vanemate sõnul on kursus tähtis, sest lapsed ei karda vett. Kuid kui puudub ujumisoskus, võib see kurvalt lõppeda. Ujumist hakkavad lapsed õppima aga alles 2. klassis.
Lapsed käivad Paide ujulas trennis kaks korda nädalas. Kairi Jalakase poeg Reio käib Ahula lasteaia viimases rühmas ja läheb sügisel kooli. Sealtkandist on ujujaid mitu, üks ka Aravete koolist. „Just see on tähtis, et keegi õpetab. Ega ta mind ju kuula – mis mina tean. Marekil (siis juhendas lapsi Marek Ruotsalainen, nüüd teeb seda Paide Ujumisklubi) on kogemust ja ta on suutnud end kehtestada. Grupp tuli nii kiiresti täis, et paljud ei kuulnudki sellest võimalusest. Huvilisi oleks kindlasti, nii et võiks ka järgmisel sügisel grupi teha."
Järva valla spordi ja rahvatervise spetsialist Jaak Tammik oli seda meelt, et selline kursus võiks jätkuda ka sel aastal, siis juba uute õpilastega.
Idee on tunnustust väärt, et panna ka teised vallakodanikud mõtlema, mida nad saaksid ise ära teha, et elu vallas edeneks. Rohkem kodanikualgatust!
9. Kalju Lepiku 100. sünniaastapäeva tähistamine Koerus
3. oktoobril avati Koerus, Aruküla pargis luuletaja Kalju Lepiku mälestusmärk.
Mälestusmärgi toimkonna esindaja Aldo Tamm ütles, et Koerus sündinud ja sirgunud luuletaja mälestust on jäädvustatud mitmeti. „Aga luuletaja 100. sünniaastapäeva plaanisime tähistada vääriliselt. 2019. aasta emakeelepäeval kuulutasime välja mälestusmärgi kavandi konkursi, mille võitis skulptor Elo Liiv oma tööga „Maakera keskpunkt". Sellel on kujutatud Kaljut ajas, mil ta õppis kuus aastat Koeru koolis, siinsamas vanas mõisahoones, millel samuti täitub sellel sügisel haridustempliks olemisel sada aastat," ütles Tamm. Ta avaldas lootust et see mälestusmärk on eeskujuks ja teetähiseks tänastele õppuritele, homsetele järjepidevuse kandjatele.
Ka kultuuriminister Tõnis Lukase tõdes avamisel, et Koerus tehakse suuri asju ja tänas Koeru kultuuri- ja haridusseltsi selle initsiatiivi eest, et see kuju siin on.
Et mälestusmärki rajada, kogus Koeru kultuuri- ja haridusselts annetusi. Annetajaid, nii eraisikuid kui ka firmasid, oli kokku 139 ja kogunes üle 30 000 euro, millest 30 000 eurot läks mälestusmärgi rahastamiseks. „Pihlaka ja kivi kõrvale paigaldame pingi ja infotahvli koos lühikese ülevaatega luuletaja elust ja loomingust ning QR-koodi, mille vahendusel on võimalik kuulata Kalju Lepiku luulet," lubas Tamm.
10. Kurjailma festival Järva vallas
Järvamaa Arenduskeskuse poolt ellu kutsutud „Kurjailma festival" toimus 2020 aastal esimest korda ja kaasas paljusid külasid, mittetulundusühinguid ja asutusi Järva vallas. Kõik said selle festivali raames korraldada erinevaid üritusi, kontserte, koolitusi, näitusi.
11. Käsukonna Kogukonna MTÜ loomine
19. detsembril 2020 toimus Käsukonna rahvamajas MTÜ Käsukonna Kogukond juhatuse laiendatud koosolek, millest võttis osa 14 inimest. MTÜsse kuuluvad lisaks Käsukonnale ka lähikülad Hermanni, Jalametsa, Tammeküla, Suureküla ja Laimetsa.
Juhatusse hääletati Svea Randlainen (Käsukonna), Tiia Sokmann (Hermanni) ja Tiina Lippant (Käsukonna). Soov on see väike küla taas elama panna, et ka meie lastel oleks siin hea olla ja vanemaealistel mõnus väljas käia jne.
Koosolekul kaardistati küsimused, mille lahendamisega on plaanis hakata tegelema juba alanud aastal: ühistransport, rahvamaja saatus ja selle praegune olukord, turvalisus külades, laste vabaajategevused. Samas tõdeti, et on ka midagi, mille üle rõõmu tunda: Käsukonna külas on palju noori peresid ja lapsi, Hermanni küla peab sel suvel juba kümnendat külapäeva jne.
Uuel aastal on esimene suur töö tutvustada kogukonnaseltsi võimalikult paljudele piirkonna inimestele, korraldades üritusi ja kaasates sinna kohalikke elanikke. Samuti soovib MTÜ tutvustada end neile, kelle elu on viinud sünnikodust kaugemale, kuid kes on valmis panustama lapsepõlvekandis toimuvatesse tegemistesse.
12. Päkapikkude kõnd/jooks Imaveres 2020
Sedapuhku juba kolmanda päkapikkude kõnd/jooksu peakorraldaja oli Imavere kooli päkapikuusku kehalise kasvatuse õpetaja ja piirkonna spordijuht Taiga Laur, oma panuse andsid SK Imavere, Imavere PK, Imavere lasteaed, Eesti Piimandusmuuseum, MTÜ Kuldne sügis ja IM-klubi.
6. detsembril kogunesid päkapikkudeks riietunud perekonnad Saarekuusiku laululava juurde. Koos lauldi päkapikulaulu „Päkapikuks me jääme, jääme", tantsiti, ATV-del saabusid jõuluvana ja päkapikk. Toimusid lastejooksud kuni 11-aastastele päkapikkudele ja ühisstart anti kõigile vanematele päkapikkudele. Kõnd/jooks kulges Imavere mõisani (kus teeristis tuli liikuda ümber jõuluvana) ja tagasi. Iga jooksu kolm esimest sai puidust, laseriga põletatud päkapikumedalid ja kõik osalejad suure piparkoogi.
Peale jooksu sai juua õunamahlaglögi, süüa suppi, mis olid valmistatud Imavere põhikooli koka ja majandusjuhataja poolt. Pinke ja laudu laenutas piimandusmuuseum. Suppi ja leiba jagasid MTÜ Kuldne sügis esindajad Liia Viksi eestvedamisel. Jooksude kohtunikud ja piparkookide jagajad olid Imavere PK spordiaktiivi noored. Jõuluvana (IM-klubi esindaja) ootas igas vanuses lapsi oma jõulunurka luuletusi lugema ja jagas maiustusi.
Üritus oli sportlikuks koolipäevaks ka kogu Imavere põhikooli perele (Liikuma Kutsuv Kool!). Ettevõtmisel osales ligi 130 inimest, nii lapsed kui täiskasvanud. Kõige noorem päkapikujooksuline oli 8-kuune ja kõige vanem 80-aastane.
13. Raamatu „Karinu 500" väljaandmine Vello Kallandi poolt
„Karinu 500" on raamat ühe küla ajaloost, mis annab põhjaliku ülevaate Karinu inimeste elu-olu kulgemisest läbi sajandite. Karinu küla näitel tutvustab raamat toonast haridus- ja seltsielu, teede, postiside ja teiste eluks vajalike teenuste toimimist ka laiemalt.
Olulise osa moodustavad lisad, s.h perekonnanimede register ja varasemate tööriistade joonised. Kõik see kokku on olnud aeganõudev panustamine Järva valla ja maakonna ajaloo jäädvustamisesse.
„Kuigi meil on kolme küla (Karinu, Ramma, Metsla) selts, ega ma naaberküla Karinu inimesi tundnud. Nüüd, Karinu raamatu tegemise käigus, kui palju ma ringi sõitsin! Raamatu tegemine võttis koos pausidega aega kolm ja pool aastat. Nüüd on Karinu küla enam-vähem tuttav, tean, kus keegi elab. Inimesed tulid heal meelel pildi peale ja rääkisid oma lugusid," ütles raamatu autor Vello Kallandi.
14. Söögikoha Jaani Tare loomine Järva-Jaani
Koroona andis võimaluse kaheksa aastat Norras töötanud Riio Põldmaa (tema töötas üle Norra kõrgelt hinnatud ja turistide seas tunnustatud söögikohas Viking Pub peakokana) ja Helina Lichti koju tagasi pöörduma – siin olid nad maja omanud juba neli aastat ja nüüd oli mahti siin aeg enda jaoks maha võtta. Siis tuli ootamatu pakkumine endise toidukoha ruumide omanikult, sest kevadine koroonaaeg oli Söögitoa lõplikult sulgenud. Maja omanik tegi Põldmaale kui kogenud peakokale ettepaneku söögikohale hing sisse puhuda.
1. juunil said Põldmaa ja Licht majas toimetama hakata. Et ruumid olid nägid räsitud välja, tuli kohe käised üles käärida. «Kõik kohad said viimse detailini üle käidud. Lihvisime laudu, küürisime põrandaid ja seinu, ehitasime, parandasime, värvisime ja tegime kõike, mida vaja. Tegime kõike omal jõul, vanemad olid ka abiks, kuid ühtki firmat me ei kasutanud,» rääkis Põldmaa.
Kaks kuud nägid nad vaeva peaaegu ööd ja päevad ning 1. augustil tegi Jaani Tare uksed lahti.
Menüüs on käsitööburgereid, suppe, pastatoite, salateid, korralikke lihaga praade, maitsvaid kooke ja kõike muud, mida eestlaste maitsemeel ihaldab. Poolfabrikaatidest ega valmistoodetest Jaani Tare köögis süüa ei tehta.
Uue toidukoha edu kinnitavad pikad järjekorrad lõuna ajal ja rahvast täis söögisaal.