Järva vald alustas sel kolmapäeval (18.01) uut moodi info edastusega. Alates jaanuarist tegutseb Järva valla taskuhääling, mida on võimalik kuulata nii youtube, facebooki kui ka soundcloudi ja spotify kaudu. Järva valla taskuhääling ringleb erinevates valla paikades ning toob teie ette põnevad uudised, meeleolukad sündmused kui ka vahvad Järva valla paigad.
Seekordses saates on külas kultuuri-, spordi- ja noorsootöö spetsialist Ülle Müller, A.H Tammsaare muuseum Vargamäel juhataja Reelika Räim, kuraator-varahoidja Siiri Kvell, külastusjuht Kaire Sinimaa ja pedagoog-programmijuht Kristi Kirss, vestlust juhib avalike suhete peaspetsialist Arnika Tegelmann.
Taskuhäälingu tegevus toimus sel korral A. H. Tammsaare muuseumi köögis, kuhu tavapäraselt külastajate silm ei satu. Kuigi varasemalt on maja teisel korrusel asunud ka muuseum, siis nüüdseks on sinna liikunud kontoriruumid. „Maja sai valmis 1934 aastal ning esialgu elasid majas kirjaniku vend enda perega," selgitas Kvell. Kuigi maja tundub selle aja kohta väga uhke, siis tegelikult on tegemist oleva tüüpprojektiga, mida on Vetepere külas lausa kolm tükki, kuid alles on jäänud vaid muuseum.
Pärast romaani "Tõde ja õigus" I osa ilmumist 1926. aastal käis Tammsaare-maile palju uudistajaid. Ametlikult avati muuseum kirjaniku venna August Hanseni ehitatud elumaja II korrusel 30. jaanuaril 1958. aastal. Muuseumist võib leida lisaks peahoonele ka vana eluhoone, saunikud ja laut ning palju muud, mis õiges talus tähtsal kohal oli. „Algselt oli olemas vaid ait, laut oli väga lagunenud ja rehielamu põlenud, kuid kõik need taastati Tammsaare sajandaks sünniaastapäevaks," sõnas Kvell.
Kuivõrd taskuhäälingu salvestamise koht on Tammsaare muuseumi köök, siis ka sellel on eriline tähendus. Nimelt sai 2021. jaanuaris just selles kohas alguse mõttepisik Eesti kirjanduse pidunädala loomiseks. 2023. aastal korraldatakse juba teist kirjanduse pidunädalat, millel seekord on veel pidulikum mekk, sest Eesti kirjanduse päev on lipupäevaks.
Teise kirjanduse pidunädala tähtsaim sündmus on Räime sõnul 30. jaanuaril. „Tähistame esimest korda eesti kirjanduse päeva ja heiskame lipud. Avame Vargamäel eesti kirjanduse pidunädala ja aastanäituse „Tammsaare reisid ja reietused", millega tähistame Tammsaare 145. sünniaastapäeva," loetles Räim. „Toon ka esile 2. veebruaril Koeru kultuurimajas toimuva konverentsi „Kirjandus kui identiteedi kujundaja". Avaettekanne on kirjandusnädala patroonilt Rein Veidemannilt, Elmo Nüganen räägib Tammsaare loomingust lavastaja silmade läbi, Aija Sakova teeb ettekande samuti Järva vallas, Imaveres sündinud kirjaniku Ene Mihkelsoni loomingust, esinejate seas on ka Igor Kotjuh ja Arne Merilai. Konverentsi moderaator on Margit Kilumets," rääkis Räim.
Pidunädal toob lisaks aastatepikkuste traditsioonidega üritustele, nagu Tammsaare rahvamatk või võistulugemine „Hansenist Tammsaareni", juurde palju uut ja põnevat. Pidunädala raames toimuvad näitused, kohtumised kirjanikega ja tervet päeva hõlmav meelelahutuslik ning hariv „Kirjanduslik oaas", kus sel aastal usutleb kirjanikke Maarja Kangro. Seal selgub ka Järva valla 46. A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia laureaat.
Kuidas sai Eesti kirjanduse pidunädal alguse? Kas Tammsaare vaim elab endiselt muuseumis? Mida toob pidunädal sel korral? Sellele kõigest ja veel palju enamat saad teada Järva valla taskuhäälingust.
Järva valla taskuhääling on leitav:
youtube ; facebook , soundcloud, spotify