Aravete Kangrumäel algab kuivanud ja üraski kahjustatud puude raie

Allikas: Uudised ja Teated

Pildil: Järvamaa metsaülema Peeter Puhke tutvustab Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tööde plaani Kangrumäel.

Aravete Kangrumäe terviseradade ümbruses algavad raietööd. Järvamaa metsaülema Peeter Puhke selgitusel on plaanis raiuda kuivanud ja üraskikahjustusega puud, jättes raiumata võimalikult palju mände, kaski ja teisi lehtpuid. Ühtlasi raiutakse terviseradade äärest võsa ja peenikesed puud, et oleks võimalik radasid paremini hooldada.


 

20. märtsil, kevade alguse päeval vaadati teist korda üheskoos Järva valla ametnike, kohaliku spordirahva ja kogukonna esindajatega metsa seisukord üle, et otsustada, kuidas töödega edasi liikuda. Esimest korda vaadati mets ühiselt üle mullu septembris.

Kõigile jagati metsa kaardid. Peeter Puhke selgitas seltskonnaga mööda veel talviseid suusaradu kõndides, et näiteks ühel 0,2 hektarisel nurgal tuleb teha lageraie, jättes kasvama üksikud kased. „Kogu aeg on probleem, et puud murduvad elektriliinile," põhjendas ta.

Tegemist on erakorraliste töödega, sest kuused on järjest ära kuivanud ning võivad murduda ja radadel liikujaile ohtlikuks osutuda. Puhke selgitas, et RMK on valla soovile vastates koostanud kavandi, kus ja kui palju Aravete Kangurmäel ohtlikke puid raiuda. Terviseradade ümbruses märgitakse ja raiutakse lisaks kuuskedele ka ohtlikud ja raja hooldust segavad teised puud.

Järva vallavalitsuse maakorralduse peaspetsialisti Mati Tatriku kogemuse najal võiks võimalusel säilitada erakordselt suured, terviseradadest kõrvale jäävad terved kuused. Puhke on sama meelt, kuigi niisugused suured ja küpsed kuused on tormihellad Praegu on väga raske hinnata, kui palju kokku on vaja raiuda, sest viimase kuuga on kuuski juurde kuivanud," ütles ta. Puhke sõnul jäävad kasvama kased ja männid, sest RMK-l ei ole soovi kogu ala lagedaks võtta. Kuuskede raiumisest pole metsaülema kinnitusel aga pääsu, sest kui jätta kasvama üks-kaks rohelist kuuske, on ainult aja küsimus, mil need murduvad või ära kuivavad.

Suusaradu kasutavad nii harrastajad kui ka treeninguteks kohalikud suusaklubid. RR Suusaklubi juhatuse esimees Janno Rodendau on märganud, et kuused kuivavad järjest. Ta tegi ettepaneku raiuda suusaraja kõrvalt ka kased, mis segavad raja hooldust ja ajavad suusaradadele sodi – lumi sulab sealt rutem. 15 meetrit rajast eemal kasvavad kased enam ei sega.

Järva valla spordikeskuse sporditöötaja Leo Matikainen täpsustas, et võistlused on selleks talveks läbi ja raiega võiks alustada esimesel võimalusel. „Meile on oluline, et jääks võimalikult palju tervet metsa, me ei taha „põllurada"," ütles ta ja tõdes, et kuivanud kuused tuleb maha võtta nii või teisiti. „Raie peab olema hästi põhjendatud, et iga inimene saaks aru, miks seda tehakse."

Tööde algus Kangrumäel sõltub ilmaoludest. RMK Kirde regiooni varumisjuht Tarmo Tamm ütles, et kui enne 15. aprilli ehk linnurahu algust on rajad liiga märjad, siis töid teha ei saa. „Kui saame vallalt kirjaliku kooskõlastuse kiiresti, jõuame teha alusmetsa raie, mis on kvaliteetsem, kui seda teha enne lehte minemist – et tegemist on terviseradade ümbrusega, ei saa me jätta alles raie käigus vigastatud põõsaid. Kui kõiki töid enne 15. aprilli teha ei jõua, jätkame pärast 1. juulit," ütles ta.

Kangrumäele pannakse üles teavitavad sildid, kes, mida ja mis ajavahemikus teeb ning telefoninumber, millelt vajadusel selgitusi küsida.

Kangrumäe külakultuuri edendamise seltsi juht Marta Kondas polnud seda meelt, et kõike peaks korraga tegema. „Muutus on inimestele suur," ütles ta. „Mets jääb üsna hõredaks."

Kõik lagedaks minevad alad uuendab RMK mändide ja kuuskedega. Puhke sõnul vajavad noored puud kasvamiseks valgust, seetõttu ei saa tiheda metsa alla noori puid istutada.


 

RMK ettepanek tööde korraldamiseks Aravete Kangrumäel:

1. Raiutakse kuivanud ja kahjustatud kuused, mis võivad tekitada ohtu terviseradade kasutajatele.

2. Raiutakse elektriliinidele murduda võivad ohtlikud puud.

3. Terviseradade äärest eemaldatakse võsa ja peenmets, et tagada suusaradade parem hooldamine ja turvalisus.

4. Võsatöödega alustatakse koheselt, kui ilmaolud seda võimaldavad. Tööd katkestatakse linnurahu ajaks, mis algab 15. aprillil ja jätkuvad juulikuus. Tööde kestvuseks on planeeritud üks kuu.

5. Võimalusel säilitatakse männid, kased, tammed, saared, vahtrad ja teised kõvad lehtpuud.

6. Tekkinud lagedatele aladele istutatakse noored puud, eelistades mände.

7. Laululava ääres kuivanud kuuski välja raiudes püütakse säilitada maksimaalselt kased ja männid.

8. Töid tehes püütakse võimalikult vähe kahjustada terviserada.


 

Populaarsed kaardid

Räägi kaasa Järva valla eriplaneeringusEriplaneering
Järva vallavolikogu 31.08.2022 otsusega algatati Järva vallas eriplaneering. Eriplaneeringu protsessi juhib kohalik omavalitsus ja sellega määratakse ära, millistes valla piirkondades on tuulepargi rajamine võimalik.

Perioodil 𝟐𝟏. 𝐚𝐩𝐫𝐢𝐥𝐥 𝐤𝐮𝐧𝐢 𝟐𝟏. 𝐦𝐚𝐢 𝟐𝟎𝟐𝟑 toimub Järva valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade (LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi avalik väljapanek Järva valla Aravete, Imavere, Järva-Jaani, Koeru ja Koigi teeninduskeskustes ning Ambla raamatukogus nende lahtiolekuaegadel ja valla veebilehel.

Kirjalikke arvamusi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta saab esitada Järva vallavalitsusele 𝟐𝟐. 𝐦𝐚𝐢𝐧𝐢 e-posti aadressil info@jarva.ee.

Eriplaneeringu väljapaneku järgsed arutelud toimuvad 𝟏𝟒. 𝐣𝐮𝐮𝐧𝐢𝐥 𝐤𝐞𝐥𝐥 𝟏𝟕 Ambla kultuurimajas (Pikk 15, Ambla alevik, Järva vald) ja 𝟏𝟓. 𝐣𝐮𝐮𝐧𝐢𝐥 𝐤𝐞𝐥𝐥 𝟏𝟕 Koigi mõisas (Mõisavahe tee 10, Koigi küla, Järva vald).
Selgusid kaasava eelarve rahvahääletuse tulemusedKaasav eelarve
2022. aastal esitati kaasavasse eelarvesse kümme ideed, rahvahääletusel osales neist üheksa. Rahvahääletus toimus 1. – 14. juunini nii elektroonselt VOLIS keskkonnas kui ka paberkandjal.

16. juunil kontrollis komisjon rahvahääletusel kaasava eelarve ideedele antud hääled.

2022. aastal hääletati 707 korda, 𝐤𝐞𝐡𝐭𝐢𝐯𝐚𝐤𝐬 𝐥𝐨𝐞𝐭𝐢 𝟔𝟗𝟕 𝐡𝐚̈𝐚̈𝐥𝐭: 142 paberhäält ja 555 e-häält.

𝟐𝟎𝟐𝟐. 𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚 𝐤𝐚𝐚𝐬𝐚𝐯𝐚 𝐞𝐞𝐥𝐚𝐫𝐯𝐞 𝐯𝐨̃𝐢𝐭𝐣𝐚𝐝 𝐨𝐧:
1. 𝐔𝐇𝐊𝐄 𝐋𝐀𝐔𝐋𝐔𝐋𝐀𝐕𝐀 𝐊𝐀𝐑𝐈𝐍𝐔 𝐊𝐔̈𝐋𝐋𝐀
Idee esitaja: Karinu külaselts KARAME, Andreas Sapas, Martin Põvvat
Hind: 30 000 eurot
2. 𝐌𝐀𝐃𝐀𝐋𝐒𝐄𝐈𝐊𝐋𝐔𝐒𝐑𝐀𝐃𝐀 𝐀𝐑𝐀𝐕𝐄𝐓𝐄 𝐊𝐄𝐒𝐊𝐊𝐎𝐎𝐋𝐈 𝐏𝐀𝐑𝐊𝐈
Idee esitaja: Annika Orula
Hind: 20 000 eurot.
1. aprillil jõustuvad vanemahüvitiste ja vanemapuhkuste süsteemi muudatused pakuvad peredele rohkem paindlikkustUudis
Peatselt jõustuvad vanemahüvitiste ja -puhkuste muudatused pakuvad nii senistele kui ka tulevastele lapsevanematele rohkem paindlikkust ja mugavust.

𝟏. 𝐚𝐩𝐫𝐢𝐥𝐥𝐢 𝐦𝐮𝐮𝐭𝐮𝐬𝐞𝐝:
•	Emad saavad senise rasedus- ja sünnituspuhkuse ning sünnitushüvitise asemel kasutada emapuhkust ja igakuiselt makstavat ema vanemahüvitist.

•	Vanemahüvitist saab kasutada päevade kaupa kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Nii saavad vanemad vanemahüvitise saamist pikema aja peale jaotada. Jätkub senine võimalus vanemahüvitise saamise ajal tulu teenida, et lapse kasvatamise kõrvalt saaks vanem enda valitud koormusega tööl käia.

•	Kui seni said vanemad alles lapse 71. elupäeval otsustada, kumb hakkab vanemahüvitist saama, siis nüüd tekib isadel juba ühekuuse lapsega võimalus jagatavale vanemahüvitisele.

•	Vanematel on nüüd võimalus üheaegselt kuni 60 päeva vanemahüvitist saada ja koos vanemapuhkusel olla.

•	Lapsepuhkust saavad vanemad edaspidi individuaalselt ja iga last arvestades: kummalgi vanemal on iga kuni 14-aastase lapse kohta 10 lapsepuhkuse päeva – pere kohta 20 päeva lapse kohta.

•	Muudatused vähendavad ka tööandjate koormust puhkuste haldamisel. Edaspidi hakkab vanemapuhkuste taotlemine ja tasustamine käima sotsiaalkindlustusameti kaudu, kes töötaja puhkusesoovist ise ka tööandjat teavitab.
Järva vald on valmis vastu võtma ukraina peresidKriisiolukord
Head Järva valla ettevõtjad, kelle juures töötavad ukraina rahvusest inimesed!
 
Järva vald on valmis vastu võtma meie valla ettevõtetes töötavate ukrainlaste peresid ning pakkuma neile peavarju koos muu vajaliku abiga.
 
Täpsemat infot jagab Järva vallavanem Toomas Tammik e-posti aadressil toomas.tammik@jarva.ee või telefonil +372 5307 1685
Järva valla kriisikomisjon pakub Ukraina sõjapõgenikele abikättKriisiolukord
25. veebruaril oli koos Järva valla kriisikomisjon. Arutati võimalusi Ukraina sõjapõgenike abistamiseks. „Jagasime ära ülesanded. Teisipäevaks, 1. märtsiks selgub täpne arv, kui palju sõjapõgenikke suudame esmajärjekorras vastu võtta," ütles kriisikomisjoni juht, Järva vallavanem Toomas Tammik.

Kõik, kes soovivad Ukrainat abistada, saavad seda teha kohe.
Koeru piirkonnas hakatakse kaugloetavaid veemõõtjaid paigaldamaUudis
Hea Järva Haldus klient!

Järva Haldus AS annab teada, et 𝗞𝗼𝗲𝗿𝘂𝘀 𝗷𝗮 𝗞𝗼𝗲𝗿𝘂 𝗽𝗶𝗶𝗿𝗸𝗼𝗻𝗻𝗮𝘀 hakatakse 𝗸𝗮𝘂𝗴𝗹𝗼𝗲𝘁𝗮𝘃𝗮𝗶𝗱 𝘃𝗲𝗲𝗺𝗼̃𝗼̃𝘁𝗷𝗮𝗶𝗱 paigaldama. Veemõõtja ja paigaldus on tasuta (kui veemõõdusõlm vastab nõuetele ja ei pea ümber tegema).

Palun veendu, et veemõõdusõlm vastaks nõuetele ja oleks ligipääsetavas kohas (ei oleks kinni ehitatud jms), et töömees mahuks vajalikke töid teostama.

Paigaldatakse 1/2 veemõõtjaid, veemõõtja pikkus on 110mm. Kui selgub, et veemõõdusõlm ei vasta nõuetele ja vajab ümber tegemist, siis antakse kliendile aega see ümber teha/korrastada või saab Järva Haldusest teenust tellida, vastavalt hinnakirjale, mis on leitav kodulehelt.

Töid teostatakse 𝗮𝗹𝗮𝘁𝗲𝘀 𝟮. 𝗺𝗮̈𝗿𝘁𝘀𝗶𝘀 tänavate kaupa ja enne seda saadetakse kliendile teade.
Kohalike omavalitsuste ja kogukondade koosloome koolitusprogrammUudis
Kui on olemas võimekas kogukond ning te soovite üheskoos elu kodukandis paremaks muuta, siis koosloome on selleks just õige metoodika.

Ajavahemikul märts kuni mai 2022 toimub kohalike omavalitsuste ja kogukondade koosloome koolitusprogramm, mis koosneb viiest kontaktkoolitusest ning lisanduvast nõustamisprogrammist. Koolitusprogrammi tulemusena valmib piirkondlik kogukonna kaasamise ja arendamise mudel.

16. veebruaril toimub huvilistele programmi tutvustav virtuaalne infopäev zoom-keskkonnas.
Kojukande teenuseosutaja muudatus alates 01.02.2022Sotsiaal
Alates 1. veebruarist hakkab pensionide, toetuste ja hüvitiste kojukannet teostama AS Hansab koostöös turvaettevõttega Viking Security.
Uuel aastal alustas Järva vallas kolm uut asutustUudis
● Järva Valla Noorsootöökeskus, mida konkursi korras valiti juhtima senine vallavalitsuse noorsootöö spetsialist Aune Suve-Kütt, koondab enda alla kõik Järva valla noortekeskused, mis pakuvad kogukondades avatud noorsootöö teenust.

● Põhja-Järva Kultuurikeskus moodustati Ambla Kultuurikeskuse, Albu Rahvamajade ja Aravete Külamuuseumi ühendamisel. Selle eesmärgiks oli samade ressursside juures piirkonna kultuurielu parem korraldamine. Selleks moodustatud uus meeskond korraldab sündmusi ja kultuurielu ühtsena kogu piirkonnas.

● Järva Valla Spordikeskus, mida konkursi korras valiti juhtima endine Järva valla spordi ja rahvatervise spetsialist Jaak Tammik, haldab kogu spordivaldkonda Järva vallas.