Kevad saabus sel korral eriliselt, sest Ettevõtlik Kool pööras 27.–30. märtsini Järvamaal klassiruumid pea peale. Järva vallast tegid ettevõtmises kaasa Järva-Jaani gümnaasiumi, Koeru keskkooli, Albu põhikooli ja Aravete keskkooli lapsed.
Üleskutse eesmärk oli anda õpilastele võimalus õpetada teisi õpilasi. Et laps ise õpiks, siis on vaja jõuda õpetamiseni. Pea peale pööratud nädalal vahetati ära rollid: õpilastest said õpetajad ning õpetajatest mentorid ja vaatlejad.
„Koeru keskkoolis oli nädal üles ehitatud nii, et igas klassis viis vähemalt ühe tunni läbi õpilane. Õpetajale jäi mentori ja vaatleja roll. Lisaks koolile toimetasid õpilased ka lasteaias," kirjeldas nädalat Koeru keskkooli õppejuht Pille Eha ja jätkas, et õppeainete ja teemade valik oli väga lai. Näiteks füüsikas elektrimootorid, kehalises kasvatuses jalgpalli algõpetus, keemias metallide keemilised omadused, bioloogias biomolekulid, eesti keeles tarbetekstid jne. „Õpetatava teema valisid õpilased koos aineõpetajaga. Üheskoos vaadati teema üle, pandi paika eesmärgid ja räägiti läbi tunnikäik," selgitas ta. Hakkajad õpilased viisid õpetajate juhendamisel Koeru keskkoolis nädala jooksul läbi 28 pea peale pööratud tundi. Õpetamine on parim viis ise õppida.
Järva-Jaani gümnaasiumis andsid tundi aga kuuenda klassi õpilased. Proovile pandi ennast eesti keele, rütmika, inglise keele, ajaloo, matemaatika ja kunstiõpetuse tundidega. Õpilased ise arvasid, et neil läks hästi. Oli neid, kes arvasid , et õpetajatöö on lihtne ja ka neid, kes arvasid, et raske. Raske osa oli just see, et lapsed on jonnakad. Ei kuula tunnis ja peab häält tõstma. Päris tüütu on kui õpilased ei tee mida õpetaja palub, näiteks ei võta õpikuid kotist välja.
Õpetajad, kes said olla mentori rollis, on kõik ühel meelel, et tegemist oli toreda üritusega ja esitas väljakutse kõigile osapooltele. Välja tõid nad eriti selle, et lapsed võtsid asja tõsiselt. Olid hoolsad ja ei jätnud ettevalmistust viimasele minutile. Tegid eeltööd, tulid oma ideedega ja olid tunni ettevalmistamisel vaeva näinud.
Lisaks mainisid nad ära, et mõneti oli tarvis ka julgustamist. Soov kätt proovida õpetaja ametis oli suur, kuid paraku polnud ettekujutust, kuidas see tunni ettevalmistamine käib.
Mõnel puhul tekitas klassi ees seismine kohmetust, ei olnud üldse mugav ja hea koht, kus olla.
Ka tunnis distsipliini hoidmine pakkus väljakutset.
Albu põhikoolis otsustati samuti mõni tund pea peale pöörata ning selle tulemusel valmis eesti keele ja matemaatika liittund. „Noored õpetajad olid üllatunud, kui keeruline on klassile uusi teadmisi edasi anda ja tunni eesmärke saavutada," kirjeldas tunde õpetaja Mare Kabel.
Aravete keskkoolis olid pea peale pööratud inglise keele tunnid, kus muuhulgas räägiti näiteks rahvusvahelisest teatripäevast. Õpilaste sõnul oli selline projekt hea võimalus panna ennast terveks tunniks õpetaja rolli ja saada teada, mis tunne on päriselt olla õpetaja. Kindlasti on iga õpetaja kogenud, et õpilased võiksid olla motiveeritumad, osata ennast paremini juhtida, teadvustada, mida, milleks ja kellele nad õpivad.
Aravete keskkooli inglise keele õpetaja Larissa Espenberg rääkis, et nad vahetasid klassis rollid – õpilased pidid tunnid ette valmistama teemal, mis neid ennast kõige rohkem huvitab. õpetajale jäi vaatleja ja hindaja roll. „Abiturientide ette valmistatud ja läbi viidud viis inglise keele tundi olid väga eripalgelised: tähistasime teatripäeva lavahirmust vabanemise tehnika õppimise ja situatsioonidialoogide loomisega; kuulasime ettekannet une vajadusest õppematerjali omandamisel ja mida tähendavad unenäod; sukeldusime filmimaailma; püüdsime aru saada, miks inimene otsustab sadade meetrite kõrgusel ilma julgestusköieta kõndida ning saime teada, et polüglotid ei viitsinud koolis võõrkeeli õppida ning õppisime hispaania keelt," kirjeldas tegevusi Espenberg. „Tunnid olid väga hästi ette valmistatud ja möödusid kiiresti. Tundsin, et ehk teen tunnis ise liiga palju ning õpilastel on ainult tarbija roll. Mul on hea meel, et otsustasime 12. klassi õpilastega osa võtta pea peale pööratud klassiruumi nädalast. Kaks tütarlast on öelnud, et tahavad saada õpetajateks. Loodan, et teistmoodi nädal aitas sellele kaasa."
Õpetajate arvates pakkus nädal mõnusat vaheldust tavalisele koolipäevale. Loomulikult oli kohati raske olla klassis ja mitte õpetada. Õpilaselt õpilasele õpetamist kasutatakse tundides sageli, kuid mitte terve tunni ulatuses. Kõige rohkem õppis sellest kogemusest õpilane ise.
„Nii õpetajad kui ka õpilased jäid nädalaga väga rahule. Õpetajate sõnul võtsid õpetaja rolli sattunud õpilased oma ülesannet tõsiselt. Esialgu võis küll olla raske rolli sisse elada, kuid kaasõpilaste tugi andis julguse edasi minna. Tunnid olid põhjalikult ette valmistatud ja läbi viidud, osati küsida õigeid küsimusi ja kontrollida õpitust arusaamist", võttis kogemuse kokku Pille Eha.
„Oli hästi aktiivne osavõtt, üldse ei oodanud sellist," sõnas pea peale pööratud nädala eestvedaja Riino Hiob ja andis lootust, et selline nädal võib saada traditsiooniks.
Noorte mõtteid pea peale pööratud nädalast:
Koeru keskkooli 10. klassi õpilane Aurelia õpetas 5. klassile õpetaja Tiia Tippi kaasabil aritmeetilist keskmist. „Mulle oli see mingis mõttes eneseületus, sest ma tavaliselt ei julgeks minna klassi ette ja hakata teisi õpetama. Ma sain teada, et õpetaja olla on veel raskem, kui ma arvasin. Klassis ringi käies ja vihikuid vaadates nägin väga erisuguseid käekirju ja osa neist olid minule loetamatud. Õpetajad on justkui supervõimetega, et nad suudavad neid kõiki lugeda ja neist aru saada. Jäin selle tunniga väga rahule ja usun, et sain ka täitsa hästi hakkama. Mulle meeldis see väga," võtab oma kogemuse kokku Aurelia.
Koeru lasteaias käinud 9. klassi õpilased Kärolin ja Uko-Karl said kaasa palju positiivseid emotsioone, rõõmu ja energiat. Nad õppisid, kuidas olla kannatlikum ja paindlikum. Kuid kogemus andis ka teadmise, et õpetaja olla pole alati lihtne ja see on päris väsitav.
Koeru keskkooli 6. klassi õpilaste Gerda ja Karola jaoks oli kõige raskem teemat teistele selgeks teha. „Ise võib ju osata, aga teistele selgeks teha on palju keerulisem."
Aravete keskkooli 12. klassi õpilane Sara viis läbi inglise keele tundi. „Sel päeval oli rahvusvaheline teatripäev ja tunnis rääkisime ka sellest. Alguses panin mängima väikese video, kus räägiti, kuidas lavahirmust üle saada. Pärast seda mängisime terve tund minu enda tehtud mängu, mis nõudis loovust ja fantaasiat. Kõige raskem oli välja mõelda midagi, mis kõigile meeldiks ja oleks tunnetuslik. Ma jäin tunniga väga rahule ja loodan, et teistele meeldis see ka ning nad leidsid sellest midagi huvitavat ja kasulikku," kirjeldas ta kogemust.
„Valmistusin ette filmi „The Walk" põhjal ja tegin sellest slaidiesitluse. Mulle meeldis kogemus väga, sest mulle meeldib õpetada ja esineda. Suurim väljakutse oli hirm, et äkki ma ei suuda rääkida 45 minutit inglise keeles, aga see hirm oli asjatu," kirjeldas kogemust Aravete keskkooli 12. klassi õpilane Emma.
„Tegin ettekande Marveli tegelaste kohta, tuginedes eelnevalt vaadatud filmidele. Mulle meeldis väga ja tore oli klassikaaslastele näidata, millest ma huvitun. Suurim väljakutse oli mõelda, millised tegelased esitlusse panna, et see ei kestaks kauem kui 45 minutit, sest neid tegelasi jagub," kirjeldas kogemust samas klassis õppiv Kelly.