Koolipäev muuseumis tundus põnev

Allikas: Uudised ja Teated

Templimängus osalenute vahel loositi välja auhindu, pildil Heli Kark (fortuuna), Silva Kärner ja Anneli Siimussaar.

13. septembril tegid korraldajad Järva-Jaani muuseumide keskuses kokkuvõtteid 8. ja 9. septembril toimunud Järva valla kolmandast Muuseumiteest.

Külastajaid oli vähem, kui varasematel aastatel. Võimalik põhjus: hea kartulivõtuilm ja teised üritused, näiteks Türi õunafestival ja Jäneda sügislaat. Sel korral olid reedel muuseumidesse oodatud eelkõige koolide grupid ja laupäeval kõik huvilised – viie eurose käepaela ostis 69 inimest, kokku oli kahel päeval muuseumikülastusi 570, neist esimesel päeval 280 Järva valla koolide õpilast.

Meil käis Albu ja Järva-Jaani gümnaasium," ütles Eesti Piimandusmuuseumi juht, Muuseumitee projektijuht Anneli Siimussaar.

Silva Kärner Järva-Jaani muuseumide keskusest lisas, et neil käis teisel päeval Vodja kool täies koosseisus. „Vodja kool võttis täisprogrammi kolmes muuseumis ja nad jäid väga rahule," ütles ta.

Meile tuli kolm inimest juba reedel, ööbisid kämpingutes ja tegid kaasa kogu programmi. Külarahvas tuli pärast kartulivõttu sauna," rääkis Kilplala emand Helena Siiroja. Lisaks suur grupp lapsi Aravetelt ja laupäeval 30 soomlast ühe reisifirma kaudu.

Jalgsemal admiral Johan Pitka tubamuuseumis käis laupäeval külastajaid üks väike bussitäis ja veel üks pere, reedel ainult üks inimene – Jalgsema külavanem, muuseumi eestvedaja Heli Kark tunnistas, et ühe inimese pärast ei tasu muuseumi reedel lahti hoida.

Koeru muuseumipapa Uno Aan rääkis Koeru kooli neljanda, viienda ja kuuenda klassi õpilastele leivateost sada aastat tagasi. Pärist otsast peale alates viljasortide tundmaõppimisest, rukkilõikusest, viljapeksust, terade jahvatamisest käsikivil kuni leivateoni. „Kui leib tuli ahju panna, küsiti, kuidas ahi soojaks sai? Kas elekter oli? Siis said noored kahemehesaega puid saagida."

Lastele sai selgeks, et piim ei tulnud sada aastat tagasi poest ja võitegu oli päris keeruline ettevõtmine. Saalis vaadati filmi Jürimardi talu talgupäevast. Leivateo programm mahtus nibin-nabin ühte koolitundi, mida tehti esimesel päeval läbi kolm korda.

Ka teisel päeva ei jäänud tuba tühjaks. Esimesed külalised olid Pärnust – kolmeliikmeline pere veetis muuseumis üle pooleteise tunni. Anneli Ilometsa juhendamisel küpsetati leiba ka. Huvilisi oli kümmekond. Nemad said kaasa nii õpetuse kui ka juuretise. „Meile väga maitses see leib," tunnistas sel päeval giiditööd teinud Ester Valdvee, kellega koos reisis muuseumiteel kümme inimest (teises bussis oli seitse huvilist). Muide, üks neist oli nii suur muuseumitee huviline, et sõitis liinibussiga Tartust Tapale ja Tapalt teise bussiga Amblasse!

Korraldajad imestasidki, et info meie muuseumiteest oli laiemalt levinud, sest lisaks oma küla inimestele oli külastajaid nii Paidest, Pärnust, Rakverest, Väike-Maarjast, Tallinnast, Tartust kui ka Helsingist.

Mitu kuud närveldamist, kaks päeva rõõmu ja ongi järjekordne muuseumitee käidud," kirjutas kokkuvõtteks Madis Mikkor Päinurme Raamatumajast, mida külastas kahel päeval 36 inimest.


Templimängus osalenute vahel loositi välja auhinnad.

Hundu töövihiku ja šokolaadi võitis Ramon Meltsas, tema vanaisa Leonhard Meltsas võitis aga raamatu „Meil Kilplas".

Hundu töövihiku ja šokolaadi võitis ka Liina Heinvere.

Külliki Auli võitis Järva valla küünla.

Järva-Jaani muuseumide kinkekaardi ja meene võitsid Aare Toomeoja, Ester Valdvee* ja Ene Haan.

Järva valla kommikarbi võitsid Laivi Väljaots ja Lea Kont.

Pitka muuseumi kinkekoti võitis Kadri Kärner.*

Õie Jõgise võitis piimandusmuuseumi auhinna.*

Tiiu Hein võitis Koeru muuseumi leiva.*

*On auhinna juba kätte saanud.


 

Populaarsed kaardid

Uue korraldatud jäätmeveo hankeperioodi käivitamine Järva vallas lükkub edasiJäätmemajandus
MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus annab teada, et uue korraldatud jäätmeveo hankeperioodi käivitamine Järva vallas lükkub edasi pakendijäätmete kohtkogumise tingimuste täpsustamise tõttu riiklikul tasandil.

Jäätmehoolduskeskus on suhelnud praeguse jäätmevedajaga, AS Eesti Keskkonnateenustega, ning veod jätkuvad tavapäraselt. Klientidele saadetakse uued veograafikud välja kuni selle aasta lõpuni.

Olukorra selginemisel annab Jäätmehoolduskeskus välja täpsema info korraldatud jäätmeveo hankeperioodi alguse kohta, mis eeldatavalt võib jääda sügisesse.
Räägi kaasa Järva valla eriplaneeringusEriplaneering
Järva vallavolikogu 31.08.2022 otsusega algatati Järva vallas eriplaneering. Eriplaneeringu protsessi juhib kohalik omavalitsus ja sellega määratakse ära, millistes valla piirkondades on tuulepargi rajamine võimalik.

Perioodil 𝟐𝟏. 𝐚𝐩𝐫𝐢𝐥𝐥 𝐤𝐮𝐧𝐢 𝟐𝟏. 𝐦𝐚𝐢 𝟐𝟎𝟐𝟑 toimub Järva valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade (LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi avalik väljapanek Järva valla Aravete, Imavere, Järva-Jaani, Koeru ja Koigi teeninduskeskustes ning Ambla raamatukogus nende lahtiolekuaegadel ja valla veebilehel.

Kirjalikke arvamusi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta saab esitada Järva vallavalitsusele 𝟐𝟐. 𝐦𝐚𝐢𝐧𝐢 e-posti aadressil info@jarva.ee.

Eriplaneeringu väljapaneku järgsed arutelud toimuvad 𝟏𝟒. 𝐣𝐮𝐮𝐧𝐢𝐥 𝐤𝐞𝐥𝐥 𝟏𝟕 Ambla kultuurimajas (Pikk 15, Ambla alevik, Järva vald) ja 𝟏𝟓. 𝐣𝐮𝐮𝐧𝐢𝐥 𝐤𝐞𝐥𝐥 𝟏𝟕 Koigi mõisas (Mõisavahe tee 10, Koigi küla, Järva vald).
Selgusid kaasava eelarve rahvahääletuse tulemusedKaasav eelarve
2022. aastal esitati kaasavasse eelarvesse kümme ideed, rahvahääletusel osales neist üheksa. Rahvahääletus toimus 1. – 14. juunini nii elektroonselt VOLIS keskkonnas kui ka paberkandjal.

16. juunil kontrollis komisjon rahvahääletusel kaasava eelarve ideedele antud hääled.

2022. aastal hääletati 707 korda, 𝐤𝐞𝐡𝐭𝐢𝐯𝐚𝐤𝐬 𝐥𝐨𝐞𝐭𝐢 𝟔𝟗𝟕 𝐡𝐚̈𝐚̈𝐥𝐭: 142 paberhäält ja 555 e-häält.

𝟐𝟎𝟐𝟐. 𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚 𝐤𝐚𝐚𝐬𝐚𝐯𝐚 𝐞𝐞𝐥𝐚𝐫𝐯𝐞 𝐯𝐨̃𝐢𝐭𝐣𝐚𝐝 𝐨𝐧:
1. 𝐔𝐇𝐊𝐄 𝐋𝐀𝐔𝐋𝐔𝐋𝐀𝐕𝐀 𝐊𝐀𝐑𝐈𝐍𝐔 𝐊𝐔̈𝐋𝐋𝐀
Idee esitaja: Karinu külaselts KARAME, Andreas Sapas, Martin Põvvat
Hind: 30 000 eurot
2. 𝐌𝐀𝐃𝐀𝐋𝐒𝐄𝐈𝐊𝐋𝐔𝐒𝐑𝐀𝐃𝐀 𝐀𝐑𝐀𝐕𝐄𝐓𝐄 𝐊𝐄𝐒𝐊𝐊𝐎𝐎𝐋𝐈 𝐏𝐀𝐑𝐊𝐈
Idee esitaja: Annika Orula
Hind: 20 000 eurot.
1. aprillil jõustuvad vanemahüvitiste ja vanemapuhkuste süsteemi muudatused pakuvad peredele rohkem paindlikkustUudis
Peatselt jõustuvad vanemahüvitiste ja -puhkuste muudatused pakuvad nii senistele kui ka tulevastele lapsevanematele rohkem paindlikkust ja mugavust.

𝟏. 𝐚𝐩𝐫𝐢𝐥𝐥𝐢 𝐦𝐮𝐮𝐭𝐮𝐬𝐞𝐝:
•	Emad saavad senise rasedus- ja sünnituspuhkuse ning sünnitushüvitise asemel kasutada emapuhkust ja igakuiselt makstavat ema vanemahüvitist.

•	Vanemahüvitist saab kasutada päevade kaupa kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Nii saavad vanemad vanemahüvitise saamist pikema aja peale jaotada. Jätkub senine võimalus vanemahüvitise saamise ajal tulu teenida, et lapse kasvatamise kõrvalt saaks vanem enda valitud koormusega tööl käia.

•	Kui seni said vanemad alles lapse 71. elupäeval otsustada, kumb hakkab vanemahüvitist saama, siis nüüd tekib isadel juba ühekuuse lapsega võimalus jagatavale vanemahüvitisele.

•	Vanematel on nüüd võimalus üheaegselt kuni 60 päeva vanemahüvitist saada ja koos vanemapuhkusel olla.

•	Lapsepuhkust saavad vanemad edaspidi individuaalselt ja iga last arvestades: kummalgi vanemal on iga kuni 14-aastase lapse kohta 10 lapsepuhkuse päeva – pere kohta 20 päeva lapse kohta.

•	Muudatused vähendavad ka tööandjate koormust puhkuste haldamisel. Edaspidi hakkab vanemapuhkuste taotlemine ja tasustamine käima sotsiaalkindlustusameti kaudu, kes töötaja puhkusesoovist ise ka tööandjat teavitab.
Järva vald on valmis vastu võtma ukraina peresidKriisiolukord
Head Järva valla ettevõtjad, kelle juures töötavad ukraina rahvusest inimesed!
 
Järva vald on valmis vastu võtma meie valla ettevõtetes töötavate ukrainlaste peresid ning pakkuma neile peavarju koos muu vajaliku abiga.
 
Täpsemat infot jagab Järva vallavanem Toomas Tammik e-posti aadressil toomas.tammik@jarva.ee või telefonil +372 5307 1685
Järva valla kriisikomisjon pakub Ukraina sõjapõgenikele abikättKriisiolukord
25. veebruaril oli koos Järva valla kriisikomisjon. Arutati võimalusi Ukraina sõjapõgenike abistamiseks. „Jagasime ära ülesanded. Teisipäevaks, 1. märtsiks selgub täpne arv, kui palju sõjapõgenikke suudame esmajärjekorras vastu võtta," ütles kriisikomisjoni juht, Järva vallavanem Toomas Tammik.

Kõik, kes soovivad Ukrainat abistada, saavad seda teha kohe.
Koeru piirkonnas hakatakse kaugloetavaid veemõõtjaid paigaldamaUudis
Hea Järva Haldus klient!

Järva Haldus AS annab teada, et 𝗞𝗼𝗲𝗿𝘂𝘀 𝗷𝗮 𝗞𝗼𝗲𝗿𝘂 𝗽𝗶𝗶𝗿𝗸𝗼𝗻𝗻𝗮𝘀 hakatakse 𝗸𝗮𝘂𝗴𝗹𝗼𝗲𝘁𝗮𝘃𝗮𝗶𝗱 𝘃𝗲𝗲𝗺𝗼̃𝗼̃𝘁𝗷𝗮𝗶𝗱 paigaldama. Veemõõtja ja paigaldus on tasuta (kui veemõõdusõlm vastab nõuetele ja ei pea ümber tegema).

Palun veendu, et veemõõdusõlm vastaks nõuetele ja oleks ligipääsetavas kohas (ei oleks kinni ehitatud jms), et töömees mahuks vajalikke töid teostama.

Paigaldatakse 1/2 veemõõtjaid, veemõõtja pikkus on 110mm. Kui selgub, et veemõõdusõlm ei vasta nõuetele ja vajab ümber tegemist, siis antakse kliendile aega see ümber teha/korrastada või saab Järva Haldusest teenust tellida, vastavalt hinnakirjale, mis on leitav kodulehelt.

Töid teostatakse 𝗮𝗹𝗮𝘁𝗲𝘀 𝟮. 𝗺𝗮̈𝗿𝘁𝘀𝗶𝘀 tänavate kaupa ja enne seda saadetakse kliendile teade.
Kohalike omavalitsuste ja kogukondade koosloome koolitusprogrammUudis
Kui on olemas võimekas kogukond ning te soovite üheskoos elu kodukandis paremaks muuta, siis koosloome on selleks just õige metoodika.

Ajavahemikul märts kuni mai 2022 toimub kohalike omavalitsuste ja kogukondade koosloome koolitusprogramm, mis koosneb viiest kontaktkoolitusest ning lisanduvast nõustamisprogrammist. Koolitusprogrammi tulemusena valmib piirkondlik kogukonna kaasamise ja arendamise mudel.

16. veebruaril toimub huvilistele programmi tutvustav virtuaalne infopäev zoom-keskkonnas.
Kojukande teenuseosutaja muudatus alates 01.02.2022Sotsiaal
Alates 1. veebruarist hakkab pensionide, toetuste ja hüvitiste kojukannet teostama AS Hansab koostöös turvaettevõttega Viking Security.