Sääsküla asub Albu ja Aravete vahel ning on aastaid silma paistnud tee äärde loodud puidust skulptuuriga. Nüüd oli aeg täiendusteks ja taaskasutatud materjalidest loodud ülisuureks „Sääseks". „Sääse" läheduses paikneb vimkaga bussipeatuse silt ja pink. Pealtnäha paik, kus võiks bussi oodata. Tegelikkuses vaid koht istumiseks, buss seal ei peatu. Kuidas see nimi tuligi? Sääskedest või sellest, et inimesed olid säästlikud? Selle üle võib igaüks mõtiskleda.
Küla 460. aastapäevaks korraldatud päev algas ringkäiguga Sääskülast mõne kilomeetri kaugusel asuvas Järva-Madise kirikus Arlet Palmiste eestvedamisel. Kirikuga on seotud ka Piibe teater, mille algatas Arlet koos oma abikaasa Triinuga. Eelmisel aastal sai seal näha etendust Vello Salumist, sel aastal Heinrich Stahlist. Kirikust suunduti tagasi külamelusse. Silma jäi eriline laadakraam, muuhulgas Sääsküla kodune vein. „Värske rabarberi vein," sõnas Arlet.
„Esimene küsimus on, kui pika ringkäigu teeme – 20 või 10 kilomeetrit?" uuris giid Andre Lilleleht kohaletulnutelt enne ekskursiooni algust. „Kas veidi pikemat pole?" naljatleti huviliste seas. Jalutuskäik jätkus ajalooliste pajatustega ja sekka rääkisid Andre, Arlet ja teisedki lustlikke lugusid. See küla oskab hinnata nii ajalugu kui head huumorit. Praeguse Sääsküla alla kuuluvad ka Lohala ja Aniste külad. „Need teed, mis praegu on põhiteed, on tegelikult väga uued," selgitas Andre ekskursiooni marsruuti. Teed, mida mööda liiguti, polnud aastaid tagasi olemas. Siis olid teised teed, mis on praeguseks kadunud.
Oli pajatusi nii kaugemast ajast kui meenutusi ka viimasest kümnest aastast, mil hekipuud olid veel väikesed ega varjanud maju. „Tapal oli hävituslennukite lennuväli, siin ümbruses raketibaasid. Üks punakotkas võttis kätte ja kukkus siia põllu peale. Ja külarahvas teadis rääkida, et üks lehm oli ka surma saanud. Lehmad olid põllu peal olnud," rääkis giid Andre ühte lugu.
Teel kohtuti ka ühe erilise välgutabamuse saanud puuga, mis inspireeris Arleti ja Triinu lapsi vahvale äriideele. „Välgupuu energiast laetud kooretükid," selgitas Arlet, millise müügisõnumiga lapsed ühel külapäeval puu kooretükke olid müünud. Tänavusel laadal olid aga müügiks näiteks angervaksast siirup, koogid ja sai ka sooja toitu.
Ringkäik tehtud ja külaga tutvutud, oli järg pidukõnedeks ja „Sääse" kuju avamiseks. Pidukõnesid pidasid külaliikumine Kodukant ning Järva valla ja naaberkülade esindajad. Edasi suunduti skulptuuri juurde. „Aastal 2003 oli meil esimene suurem küla kokkutulek ja siis me ei pannud vist midagi püsti, 2009 pandi üles puuskulptuur, 2014 panime üles bussipeatuse ja kaardi," tutvustas Arlet. „Tuli mõte, et kui on Sääsküla, siis peaks olema ka sääsk." Jänedalt pärit skulptor Raivo Perandi loodud „Sääsk" vajas ka omanimelist plaati. Plaati kruvisid külavanem Meelis, küla üks väärikamaid ja vanemaid inimesi Aarne, küla uute elanike esindaja Mai ja Järva valla esindaja Alari.
Õhtu lõppes tantsumuusikaga, mida lõi Andrus Kurvits.