Aasta ema Kirsika Ilmjärv: Lapsed tuleb saada noorena

Allikas: Uudised ja Teated

Kirsika tunnistas, et on aasta ema tiitlist siiani pahviks löödud – olgu see tiitel pühendatud kõigile emadele. „Oli tavaline emadepäeva hommik. Ma ju olengi tavaline ema, selliseid emasid on palju," ütles Kirsika. „Õed peredega ja ema olid meil Koerus külas, panime ilusad kleidid selga – emadepäev ju. Värvisin parasjagu peegli ees huuli ja peast käis korraks läbi mõte, et huvitav, kelle juurde Kerlin (Kirsika õde, naiskodukaitse Järva ringkonna esinaine Kerlin Tealane – toim) täna tiitlit üle andma läheb." Kirsika on aastaid varem ka ise ringkonna esinaisena aasta emasid samamoodi üllatanud.

Järsku oli kõrvaltänav autosid täis ja suured ülemused astusid autodest välja otse tema hoovi: kaitseliidu Järva maleva pealik Kuido Pettai, Järva vallavanem Toomas Tammik, abivallavanem Tiina Oraste ja press.

Kirsikal on neli last: vanim poeg Kristjan (21) õpib Tallinna ülikoolis ajalugu, peres kasvavad veel 8-aastane Kristiine, 7-aastane Saara ja 5-aastane Frank. „Lapsed tuleb saada noorena. See aga ei tähenda, et ma praegu emaks olemist ei naudiks," ütles Kirsika naeruselt. Tähtis on ka elukaaslane. „Ta peab olema sinu inimene. Olen oma kihlatu Keioga paljuski ühel meelel, meil pole laste kasvatamisel erimeelsusi, oleme samal lainel. Koolis töötades elame ühes rütmis."

Kirsika tunnistas, et lapsed on talle kõik väga suurt rõõmu valmistanud, nad on tublid, arvestavad üksteisega ja mis peaasi – on terved. „Kevadel arenguvestluste ringil on kõik õpetajad kinnitanud, et nad on hinnatud sõbrad ja neil on väga kõrge õiglustunne – kõik peab saama õiglaselt lahendatud. Ju me kodus siis nii teeme," ütles ta ja lisas, et muidugi on ka väga hulle päevi, aga kellel poleks. Ei saa ju väikesele Frankile pahaks panna, et ta reede õhtul vaikselt suurele vennale, kes sõprade juurde läks, järele hiilis – uudishimu oli nii suur. „See, et lapsed piire kompavad, on loomulik. Siis istudki maha ja räägid – suhtlemine on kõige alus."

„Olen olnud pikalt üksikema ja tean väga hästi, mida see tähendab. See võib olla kurb, kui rõõme ja muresid pole kellegagi jagada. Õnneks olen pärit perest, kus oli kuus last – olen õdedest kõige vanem, suhtleme iga päev. Kui olin üksikema, ei jätnud mu õed mind üksi. Meie nooremad lapsed on kõik koos kasvanud."

Vanema õe roll on teda kasvatanud. „Mäletan, kuidas 1980. aastate lõpus olin kodus Vinnis. YLE-TV-st tuli „Knight Rider" David Hasselhoffiga peaosas, mina triikisin ja lappisin kokku õdede mähkmeid," meenutas ta ja lisas, et ka üksikemana igatses ta suurt peret. Nüüd tal see ongi. „Olen väga rahul. Võiks veelgi suurem olla, sest minul pole tuleviku ees hirmu – tunnen end Eestimaal väga kindlalt."

Kirsika sõnul jälgivad tema vanemad väga nende pere kõigi tüdrukute tegemisi. Lapselapsi on neil 15. „Ainult meie saame luua oma lastele mälestusi. Otsustasime, et võtame igal suvel aja maha ja reisime kusagile koos: oleme käinud Saaremaal, sest meie juured on seal, Hiiumaal, kaks korda Lätis, sel aastal põrutame Leetu ja Poola," ütles Kirsika ja lisas, et lastele on võimalik rääkida kõigest, ka sõjast ja küüditamisest. „Tähistame tähtpäevi, kõike seda, mis puudutab Eesti riigi kodanikuks olemist – nendest kujunevad kodunt kaasa saadud väärtuslikud teadmised."

Veel rääkis Kirsika heldimusega oma emast, kes oli ja on oma lastele alati olemas. „Olen saanud oma emale alati loota, mures ja rõõmus. Loodan olla oma lastele samasugune ema," ütles ta.

Kirsika toimetab tüdrukutega rohkem toas, meespere aias – Frank tunneb kõiki tööriistu, taimi ja putukaid. Kirsika tunnistab, et näputööga tema ei tegele, kuid teeb seda, mida oskab. Näiteks juhib õhtuid ja on seda juba teinud ka koos tütrega.

Läinud sügisel alustas Kirsika taas ülikooliõpinguid ja õpib Tallinna ülikoolis noorsootööd, jäänud on veel neli aastat. „Tahan olla oma lastele eeskujuks. See pole just hea tunne, kui sul on midagi pooleli jäänud. Ootasin, et Kristjan lõpetaks gümnaasiumi, Keio magistrantuuri. Siis olid lapsed väikesed. Kui sain läinud aastal 40, tundsin – nüüd on minu aeg," ütles ta. „Mul pole autojuhilube ka."

Aasta emale õmbles nuku Resa Tiitsmaa ja too leidis koha magamistoa kapil. „See on äärmiselt minu nägu: punased huuled, suured aksessuaarid. Ja kleit on täiesti minu kleit! Aga tüdrukud märkasid kohe, et sel nukul on üks viga – pole kihlasõrmust," ütles Kirsika. Teine asi oli veel. „Väike Saara ütles nii vahvasti: „Tead, emme – kui  sa nüüd Tallinnas koolis käid, siis me saame talle head-ööd-musi anda, kui sind kodus pole."."

Jävamaa aasta ema konkurssi veab eest naiskodukaitse Järva ringkond koos sihtasutusega Järvamaa ja Järva malevaga.

Tänavust konkurssi toetasid  E-piim, Eesti Pagar, Elise Aed, @Beauty Sun ja Juta Lilleäri.

Populaarsed kaardid

Räägi kaasa Järva valla eriplaneeringusEriplaneering
Järva vallavolikogu 31.08.2022 otsusega algatati Järva vallas eriplaneering. Eriplaneeringu protsessi juhib kohalik omavalitsus ja sellega määratakse ära, millistes valla piirkondades on tuulepargi rajamine võimalik.

Perioodil 𝟐𝟏. 𝐚𝐩𝐫𝐢𝐥𝐥 𝐤𝐮𝐧𝐢 𝟐𝟏. 𝐦𝐚𝐢 𝟐𝟎𝟐𝟑 toimub Järva valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade (LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi avalik väljapanek Järva valla Aravete, Imavere, Järva-Jaani, Koeru ja Koigi teeninduskeskustes ning Ambla raamatukogus nende lahtiolekuaegadel ja valla veebilehel.

Kirjalikke arvamusi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta saab esitada Järva vallavalitsusele 𝟐𝟐. 𝐦𝐚𝐢𝐧𝐢 e-posti aadressil info@jarva.ee.

Eriplaneeringu väljapaneku järgsed arutelud toimuvad 𝟏𝟒. 𝐣𝐮𝐮𝐧𝐢𝐥 𝐤𝐞𝐥𝐥 𝟏𝟕 Ambla kultuurimajas (Pikk 15, Ambla alevik, Järva vald) ja 𝟏𝟓. 𝐣𝐮𝐮𝐧𝐢𝐥 𝐤𝐞𝐥𝐥 𝟏𝟕 Koigi mõisas (Mõisavahe tee 10, Koigi küla, Järva vald).
Selgusid kaasava eelarve rahvahääletuse tulemusedKaasav eelarve
2022. aastal esitati kaasavasse eelarvesse kümme ideed, rahvahääletusel osales neist üheksa. Rahvahääletus toimus 1. – 14. juunini nii elektroonselt VOLIS keskkonnas kui ka paberkandjal.

16. juunil kontrollis komisjon rahvahääletusel kaasava eelarve ideedele antud hääled.

2022. aastal hääletati 707 korda, 𝐤𝐞𝐡𝐭𝐢𝐯𝐚𝐤𝐬 𝐥𝐨𝐞𝐭𝐢 𝟔𝟗𝟕 𝐡𝐚̈𝐚̈𝐥𝐭: 142 paberhäält ja 555 e-häält.

𝟐𝟎𝟐𝟐. 𝐚𝐚𝐬𝐭𝐚 𝐤𝐚𝐚𝐬𝐚𝐯𝐚 𝐞𝐞𝐥𝐚𝐫𝐯𝐞 𝐯𝐨̃𝐢𝐭𝐣𝐚𝐝 𝐨𝐧:
1. 𝐔𝐇𝐊𝐄 𝐋𝐀𝐔𝐋𝐔𝐋𝐀𝐕𝐀 𝐊𝐀𝐑𝐈𝐍𝐔 𝐊𝐔̈𝐋𝐋𝐀
Idee esitaja: Karinu külaselts KARAME, Andreas Sapas, Martin Põvvat
Hind: 30 000 eurot
2. 𝐌𝐀𝐃𝐀𝐋𝐒𝐄𝐈𝐊𝐋𝐔𝐒𝐑𝐀𝐃𝐀 𝐀𝐑𝐀𝐕𝐄𝐓𝐄 𝐊𝐄𝐒𝐊𝐊𝐎𝐎𝐋𝐈 𝐏𝐀𝐑𝐊𝐈
Idee esitaja: Annika Orula
Hind: 20 000 eurot.
1. aprillil jõustuvad vanemahüvitiste ja vanemapuhkuste süsteemi muudatused pakuvad peredele rohkem paindlikkustUudis
Peatselt jõustuvad vanemahüvitiste ja -puhkuste muudatused pakuvad nii senistele kui ka tulevastele lapsevanematele rohkem paindlikkust ja mugavust.

𝟏. 𝐚𝐩𝐫𝐢𝐥𝐥𝐢 𝐦𝐮𝐮𝐭𝐮𝐬𝐞𝐝:
•	Emad saavad senise rasedus- ja sünnituspuhkuse ning sünnitushüvitise asemel kasutada emapuhkust ja igakuiselt makstavat ema vanemahüvitist.

•	Vanemahüvitist saab kasutada päevade kaupa kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Nii saavad vanemad vanemahüvitise saamist pikema aja peale jaotada. Jätkub senine võimalus vanemahüvitise saamise ajal tulu teenida, et lapse kasvatamise kõrvalt saaks vanem enda valitud koormusega tööl käia.

•	Kui seni said vanemad alles lapse 71. elupäeval otsustada, kumb hakkab vanemahüvitist saama, siis nüüd tekib isadel juba ühekuuse lapsega võimalus jagatavale vanemahüvitisele.

•	Vanematel on nüüd võimalus üheaegselt kuni 60 päeva vanemahüvitist saada ja koos vanemapuhkusel olla.

•	Lapsepuhkust saavad vanemad edaspidi individuaalselt ja iga last arvestades: kummalgi vanemal on iga kuni 14-aastase lapse kohta 10 lapsepuhkuse päeva – pere kohta 20 päeva lapse kohta.

•	Muudatused vähendavad ka tööandjate koormust puhkuste haldamisel. Edaspidi hakkab vanemapuhkuste taotlemine ja tasustamine käima sotsiaalkindlustusameti kaudu, kes töötaja puhkusesoovist ise ka tööandjat teavitab.
Järva vald on valmis vastu võtma ukraina peresidKriisiolukord
Head Järva valla ettevõtjad, kelle juures töötavad ukraina rahvusest inimesed!
 
Järva vald on valmis vastu võtma meie valla ettevõtetes töötavate ukrainlaste peresid ning pakkuma neile peavarju koos muu vajaliku abiga.
 
Täpsemat infot jagab Järva vallavanem Toomas Tammik e-posti aadressil toomas.tammik@jarva.ee või telefonil +372 5307 1685
Järva valla kriisikomisjon pakub Ukraina sõjapõgenikele abikättKriisiolukord
25. veebruaril oli koos Järva valla kriisikomisjon. Arutati võimalusi Ukraina sõjapõgenike abistamiseks. „Jagasime ära ülesanded. Teisipäevaks, 1. märtsiks selgub täpne arv, kui palju sõjapõgenikke suudame esmajärjekorras vastu võtta," ütles kriisikomisjoni juht, Järva vallavanem Toomas Tammik.

Kõik, kes soovivad Ukrainat abistada, saavad seda teha kohe.
Koeru piirkonnas hakatakse kaugloetavaid veemõõtjaid paigaldamaUudis
Hea Järva Haldus klient!

Järva Haldus AS annab teada, et 𝗞𝗼𝗲𝗿𝘂𝘀 𝗷𝗮 𝗞𝗼𝗲𝗿𝘂 𝗽𝗶𝗶𝗿𝗸𝗼𝗻𝗻𝗮𝘀 hakatakse 𝗸𝗮𝘂𝗴𝗹𝗼𝗲𝘁𝗮𝘃𝗮𝗶𝗱 𝘃𝗲𝗲𝗺𝗼̃𝗼̃𝘁𝗷𝗮𝗶𝗱 paigaldama. Veemõõtja ja paigaldus on tasuta (kui veemõõdusõlm vastab nõuetele ja ei pea ümber tegema).

Palun veendu, et veemõõdusõlm vastaks nõuetele ja oleks ligipääsetavas kohas (ei oleks kinni ehitatud jms), et töömees mahuks vajalikke töid teostama.

Paigaldatakse 1/2 veemõõtjaid, veemõõtja pikkus on 110mm. Kui selgub, et veemõõdusõlm ei vasta nõuetele ja vajab ümber tegemist, siis antakse kliendile aega see ümber teha/korrastada või saab Järva Haldusest teenust tellida, vastavalt hinnakirjale, mis on leitav kodulehelt.

Töid teostatakse 𝗮𝗹𝗮𝘁𝗲𝘀 𝟮. 𝗺𝗮̈𝗿𝘁𝘀𝗶𝘀 tänavate kaupa ja enne seda saadetakse kliendile teade.
Kohalike omavalitsuste ja kogukondade koosloome koolitusprogrammUudis
Kui on olemas võimekas kogukond ning te soovite üheskoos elu kodukandis paremaks muuta, siis koosloome on selleks just õige metoodika.

Ajavahemikul märts kuni mai 2022 toimub kohalike omavalitsuste ja kogukondade koosloome koolitusprogramm, mis koosneb viiest kontaktkoolitusest ning lisanduvast nõustamisprogrammist. Koolitusprogrammi tulemusena valmib piirkondlik kogukonna kaasamise ja arendamise mudel.

16. veebruaril toimub huvilistele programmi tutvustav virtuaalne infopäev zoom-keskkonnas.
Kojukande teenuseosutaja muudatus alates 01.02.2022Sotsiaal
Alates 1. veebruarist hakkab pensionide, toetuste ja hüvitiste kojukannet teostama AS Hansab koostöös turvaettevõttega Viking Security.
Uuel aastal alustas Järva vallas kolm uut asutustUudis
● Järva Valla Noorsootöökeskus, mida konkursi korras valiti juhtima senine vallavalitsuse noorsootöö spetsialist Aune Suve-Kütt, koondab enda alla kõik Järva valla noortekeskused, mis pakuvad kogukondades avatud noorsootöö teenust.

● Põhja-Järva Kultuurikeskus moodustati Ambla Kultuurikeskuse, Albu Rahvamajade ja Aravete Külamuuseumi ühendamisel. Selle eesmärgiks oli samade ressursside juures piirkonna kultuurielu parem korraldamine. Selleks moodustatud uus meeskond korraldab sündmusi ja kultuurielu ühtsena kogu piirkonnas.

● Järva Valla Spordikeskus, mida konkursi korras valiti juhtima endine Järva valla spordi ja rahvatervise spetsialist Jaak Tammik, haldab kogu spordivaldkonda Järva vallas.